Abilinnapea: sotsiaaltoetuste menetlusaegade tõttu hakkavad pered kannatama (1)

Järgmisest aastast pikenevad peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi menetlemise tähtajad seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le ning lisaks pikeneb ka pensionide väljamaksmise periood.

«Augusti seisuga on elatisvõlgnike võlasumma kasvanud 120 miljoni euroni – selleks et ühe vanema pahatahtlikkuse või suutmatuse tõttu ei kannataks laps, sai loodud elatisabi, mida riik maksab lapsele, juhul kui elatist maksma pidav vanem seda ei tee. Üksikvanematest on suhtelises vaesus iga kolmas ning üksikvanema jaoks, kes ootab elatisabi või peretoetust, võib pikenenud menetlustähtaeg tähendada olukorda, kus puuduvad vahendid perekonna eest hoolitsemiseks," rääkis Kase pressiteate vahendusel, kelle sõnul võib see paljude jaoks tähendada laenulõksu sattumist.

«Eesti Panga värske statistika näitab, et viivises olevate laenude, ennekõike tarbimislaenude maht on võrreldes aastatagusega kasvanud. Valitsuse planeeritavad tulu- ja käibemaksutõusud teevad olukorra niikuinii keerulisemaks ning järgmised otsused tähtaegade pikendamiseks raskendavad perede olukorda veelgi,» ütles Kase, kelle hinnangul puudutavad otsused ka pensionäride heaolu.

«Üksi elavate pensionäride vaesusrisk on kõrge ja SKA soovitus arvestada sissetulekute planeerimisel pikema ooteajaga on nende jaoks ebarealistlik. See valitsus on juba pensionäride rahakoti kallale läinud. Loobuti keskmise pensioni tulumaksuvabastusest ning kehtestatakse 2-protsendiline tulumaks, mida võetakse pensionärilt alates esimest eurost. Pensionimaksete tähtaegade pikendamine suurendab vaesusriski veelgi.»

Statistikaameti 2022. aasta andmete kohaselt elab Eestis suhtelises vaesuses 22,5 protsenti inimestest ning absoluutses vaesuses 3,5 protsenti elanikkonnast.