Tervisekassa: kergemaid vaimseid probleeme saab lahendada perearst (4)

«Paraku ei ole meil piisavalt vaimse tervise spetsialiste ega psühhiaatreid, et tagada kõigile vajaduspõhine vaimse tervise abi kättesaadavus üle Eesti,» kommenteeris tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala. «Tulenevalt praegusest olukorrast, kus vaimse tervise ravisüsteem on eriarsti poole kaldu, on olemasolevad psühhiaatria meeskonnad ülekoormatud ja ootejärjekorrad esmasele vastuvõtule liiga pikad.»

Psühhiaatria vastuvõtu mediaanooteaeg (esmasele vastuvõtule saamise ooteaeg) on 2024. aasta septembri seisuga 22 päeva. Kõige pikemad ooteajad on Hiiumaal (77 päeva) ja Ida-Virumaal (76 päeva).

Selleks, et luua tasakaalukam vaimse tervise ravisüsteem, tuleks Ojala sõnul inimesel oma tervisemurega alustada perearsti meeskonnast, kes diagnoosib ja ravib enamikku haigusi ning vajadusel suunab patsiendi eriarstile.

«Saatekirja nõude kehtestamine psühhiaatria erialale aitaks õige patsiendi õige vaimse tervise abini,» hindas ta. «Kergemate vaimse tervise murede, nt teatud meeleolu- ja ärevushäirete käsitlus võiks olla esmatasandil ning keerukamate vaimse tervise murede, nt skisofreenia ja isiksushäirete käsitlus võiks olla eriarstitasandil.»

Tervisekassa raviarve andmed näitavad, et Eestis on aastas keskmiselt 5000 uut meeleolu- ja ärevushäirete diagnoosidega patsienti, kes pöörduvad otse psühhiaatri ravimeeskonna vastuvõtule.

«Kui eriarstiabisse otse pöördujad suunata kõigepealt perearsti poole, siis hinnanguliselt umbes 1500 jõuaks perearsti suunamisel psühhiaatria ravisüsteemi (lühemaks või pikemaks käsitluseks), aga 3500 neist võiksidki jääda perearsti käsitlusele,» ütles Ojala. «Psühhiaatrid teevad koos retseptide pikendamisega keskmiselt kuus vastuvõttu patsiendi kohta aastas, mis tähendab, et kui vaimse tervise ravisüsteem algaks perearstiabist, vabaneks umbes 20 000 psühhiaatria ravimeeskonna vastuvõtuaega aastas. Sellisel viisil oleks vajaduspõhine vaimse tervise abi kiiremini kättesaadav nii kergemate kui ka keerukamate vaimse tervise murede korral.»

Psühhiaater: perearstid saavad kergemate murede lahendamisega hakkama

Psühhiaater Peeter Jaanson täpsustas: «Kuna meeleolu- ja ärevushäired moodustavad ca 80–85 protsenti perearsti vaimse tervise probleemidega patsientidest, on loogiline, et nad saavad juba praegu hakkama enamiku patsientidega. Keerulisemaid ja meie pädevust vajavaid psüühikahäiretega patsiente, nt skisofreenia spekter, isiksushäirega ja kaksikdiagnoosidega, toitumishäiretega patsiendid on meie vastutusalas ja siin me perearstide panust ei oota. Need patsiendid on eriarstiabi patsiendid.»

Psühhiaatria eriala saatekirjaga erialaks tegemist mainitakse ka sotsiaalministeeriumi koostatud vaimse tervise astmelise abi tegevuskavas. Ministeerium leiab, et üks võimalus psühholoogilise abi kättesaadavust parandada on võtta kasutusele astmelise süsteemi põhimõtted, mis ei rakendu raskete vaimse tervise häiretele ja seisunditele (sh kõrge suitsiidirisk, psühhoos, skisofreenia, bipolaarne häire).

Ministeeriumi tegevuskavas kirjutatakse: «Mudeliga kaasneb vajaduspõhiselt täiendavate tingimuste (sh saatekirja nõuete) sätestamine, et tagada kiire eriarstiabi kättesaadavus just seda teenust vajavatele inimestele.»

Praegu kehtib vana süsteem

Tervisekassa kinnitas, et praegu saatekirja nõuet psühhiaatria erialal ei ole ja seetõttu võivad teenusele minna kõik, kes seda tahavad ning aja leiavad, ilma, et perearst aitaks otsustada, kas eriarsti vastuvõtt on vajalik või saaks patsient vajaduspõhist abi esmatasandil.

«Lisaks saab perearst oma patsiendi vaimse tervise mure lahendamiseks ka ise psühhiaatriga e-konsultatsiooni teha. See tähendab, et patsient ei pea käima erinevate arstide vahet ja jõuab kiiremini vajaliku abini,» märkis Ojala.

«Siinkohal rõhutame, et tervisekassa alles teeb Eesti Psühhiaatrite Seltsiga esimesi vajalikke samme, et muudatuse (psühhiaatria eriala saatekirjaga erialaks muutmine) menetlemine jõuaks sotsiaalministeeriumi järgmise aasta tööplaani. Seejärel hakatakse koostöös edasi arutama, kas ja kuidas süsteemi muuta.»

Kui inimene soovib ja saab kasutada eratervishoiuteenuseid, siis saatekirja vaja ei ole.

Kui inimene vajab erakorralist vaimse tervise abi, siis on Eestis olemas akuutpsühhiaatria osakonnad, kuhu saab riigi toel 24/7 pöörduda.