UURING ⟩ Iga kümnes Eesti elanik ei pööra küberohtudele tähelepanu

Riigi infosüsteemi amet (RIA) toob välja, et aastate jooksul on elanike teadlikkus küberohtudest paranenud. Varasemast rohkem ehk üle 70 protsendi inimestest arvestab näiteks soovitust, et salasõnad peavad olema tugevad ega tohi olla eri veebilehtedel ühesugused. Ligi kolmveerand netikasutajaid uurib ka põhjalikult e-kirju ja sõnumeid, mis on saabunud ootamatult või tundmatult saatjalt.

Teisalt aga on üle 40 protsendi inimestest valmis kasutama võõrast seadet internetis toimetamiseks ning sama paljud ei kasuta üldse turvaprogramme, nagu viiruse- ja nuhkvaratõrje või tulemüür.

«Osaliselt on asi selles, et uuematel seadmetel on viirusetõrje juba vaikimisi kaasas ja inimene ei pruugi teadagi, et mõni parem programm on olemas. Samas põhjendati paari aasta taguses uuringus nende mittekasutamist ka sellega, et inimesed usaldavad oma kriitilist mõtlemist – ei käi veidratel lehekülgedel ega kliki hüpikreklaamidele. Usutakse enda hinnangusse, millised leheküljed on turvalised, kuigi isegi kogenud spetsialistil ei ole võimalik kõiki ohte ainult lehele peale vaadates üles leida,» ütles RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm.

Tänavu on RIA esimese kaheksa kuuga registreerinud 3781 mõjuga küberintsidenti ehk 90 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Need on juhtumid, kus inimesed, asutused ja ettevõtted kaotavad andmeid ja raha või siis süsteemid ei tööta.

Enamasti on tegemist õngitsuste, pettuste ja kontode ülevõtmistega, mida saab lihtsaid küberhügieeni soovitusi järgides vältida. Hiietamm rõhutab, et kui uurida kahtlast sõnumit kriitilise pilguga, võib pangakontole alles jääda sadu või tuhandeid eurosid.

«Kõige suuremaid summasid kaotavad inimesed viimasel ajal aga investeerimispetturitele, kes lubavad ulmelist tootlust. Üle-eelmisel nädalal teatati meile näiteks 40 000 ja 23 000 eurost ilmajäämisest. Eelmisel aastal kaotasid Eesti inimesed küberkuritegevuse tagajärjel politsei andmeil üle kaheksa miljoni euro,» sõnas Hiietamm.