Paavst Franciscus andis Eestile Tallinna piiskopkonna staatuse

Paavsti otsuse tegi teatavaks peapiiskop Georg Gänswein neljapäeval Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis ajal, kui Roomas avaldati ametlikult paavsti otsus.

Piiskopkond on püsiv üksus, mida juhib piiskop ja tal on piiskopkonna üle täielik võim. Pastoraalses mõttes annab üleminek piiskopkonnaks katoliiklastele omase identiteedi, tugevama kuuluvustunde ülemaailmsesse katoliku kirikusse ja järjepidevuse. Piiskopkonna loomine soodustab kohalike kiriklike struktuuride, nagu kogudused, seminarid ja heategevusasutused, arengut. See võimaldab kirikul paremini juurduda kohalikus elus ja tõhusamalt vastata usklike vajadustele.

Üleminek piiskopkonnale tähistab kiriku pikaajalist pühendumist asjaomasele piirkonnale või kogukonnale. See näitab, et kirik peab kogukonda piisavalt tugevaks ja stabiilseks, et õigustada püsivat organisatsiooni.

Eestis on umbes 6500 katoliiklast ja on üks väheseid kirikuid Euroopas, kelle liikmeskond pidevalt kasvab.

Roomakatoliiklus on Eesti territooriumil olnud sajandeid, kui ametliku iseseisva katoliikliku institutsioonina 1924. aastast, kui paavst Pius XI asutas Eesti Apostelliku Administratuuri ja Eestimaa katoliiklased ei kuulunud enam Riia piiskopkonna alluvusse. Toonane katoliiklaskond oli väga väike, statistika järgi umbes 2000 katoliiklast, ja ei asutatud kohe piiskopkonda Tallinna, vaid ajutine Apostellik Administratuur, mis juhtis katoliiklaste usuelu Eestis.