Sikkut nõustub: nutiseadmete liigne kasutamine on õpilaste jaoks uus terviserisk

Sikkuti sõnul uuendavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium määrust, mis seab nõuded ka kooli elu- ja õppekeskkonnale. «Terviseministrina tegin ettepaneku sätestada selgelt, et järgmisest õppeaastast põhikoolilapsed õppetööväliselt nutiseadet koolis ei kasuta. Ehk siis tunnis saab keskenduda õpitavale ning vahetunnis suhelda ja liikuda ilma helendava ekraaniga segajata» ütles Sikkut.

Tema sõnul aitavad kaasaegsed digitaalsed õppematerjalid teha koolikotti kergemaks, vähendada kodutööde parandamist ja võimaldavad iga õpilase tasemele või huvile vastavate ülesannete lahendamist. «Ja muidugi tuleb õppida ka digioskusi, aga digi ei asenda kõike muud. Seda arvestades on lähikuudel kooskõlastusringile ehk avalikuks arutamiseks minevas määruses välja toodud, et õppetegevusi digikeskkonnas võiks kavandada nii, et just nooremad õpilased ei kasuta koolipäeva jooksul õppetöös digiseadmeid üle kahe tunni,» ütles Sikkut.

Tema sõnul on praegu koolidel võimalik põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel enda kodukorras reguleerida nutiseadmete kasutamist. «Mitmed koolid on seda võimalust kasutanud ning lubavad vaid õppeotstarbel või erandlikus olukorras isikliku nutiseadme kasutamist. Koolid ei pea ootama järgmise sügiseni ning saavad arutada enda jaoks sobivaid reegleid juba varem. Häid näiteid on Tallinnast Tõrvandini olemas,» ütles terviseminister.

Tema sõnu ei muuda määrus ise midagi ning seda tuleb igapäevaselt koolides rakendada. «Mõnes koolis piisab elluviimiseks kokkuleppest, teises on igale lapsele tark telefonikott, kolmandas mõni teine lahendus. Juhendit ja praktikate jagamist on kahtlemata vaja. Aga eelkõige peame me, olgu lapsevanemana, õpetajana, koolijuhina, ministri või kodanikuna, mõistma, millised on nutiseadmete liigse kasutamise riskid ning andma ka eeskuju. Kuigi teadlikkuse tõstmine on avalikku arutelu jälgides kärpekoht, siis riske teadmata ei muutu ka käitumine,» lisas Sikkut.