Riigikogu Eesti-Iisraeli parlamendirühm taunib Eesti tegevust ÜROs (14)

Eesti-Iisraeli parlamendirühm väljendab avalduses kahetsust, et Eesti esindaja hääletas 18. septembril 2024 New Yorgis toimunud ÜRO Peaassambleel reolutsiooni poolt, millega «Iisraeli riigile esitati mitmeid ebarealistlikke ultimaatumeid ning maailma riike kutsuti sisuliselt üles relvaembargoks Iisraeli suhtes».

Parlamendirühma avalduses seisab, et Iisrael ja Eesti on sõbralikes suhetes, teevad kaitsealast koostööd ning jagavad neid väärtusi, mille austamisega nii Palestiina aladel kui mitmetes resolutsiooni esitanud riikides on suuri probleeme.

«Me avaldame muret Eesti käitumise muutuse üle ÜRO Peaassamblees viimasel ajal. Varem on Eesti välispoliitiline liin reeglina olnud selline, et otseselt meid mitte puudutavates küsimustes hääletame ÜRO-s koos teiste Euroopa Liidu riikidega ning kui nende seas pole mõnes konkreetses küsimuses üksmeelt, hääletame koos USA-ga või jääme erapooletuks,» seisab avalduses. 

«18. septembril hääletas USA ÜRO resolutsioonile vastu, erapooletuks jäid mitmed Euroopa riigid kaasaarvatud meie oluline liitlane Suurbritannia ja meie suur partner Ukraina. Resolutsiooni poolt hääletasid aga teiste seas näiteks Venemaa, Valgevene, Hiina ja Iraan.»

Toetusrühma sõnul jääb avalikkusele ebaselgeks, millest lähtus ÜRO Peaassamblee hääletusel 18. septembril Eesti esindaja. «Toetame Riigikogu väliskomisjoni initsiatiivi kutsuda Eesti Vabariigi välisminister Margus Tsahkna (E200) ja kantsler Jonatan Vseviov komisjoni istungile, et uurida nendelt ÜRO Peaassamblee hääletamisel juhtunu põhjusi. Oleme kindlalt vastu sellisele kursimuutusele Eesti välispoliitikas ning leiame koos Marko Mihkelsoniga, et see on ohuks Eesti riigi julgeolekule,» kirjutatakse avalduses.

«On ilmselge, et sellise käitumise jätkumine ÜRO Peaassamblee hääletustel saab halvendama Eesti-Iisraeli suhteid ning sama võib juhtuda ka meie suhetega Eesti põhiliitlastega eesotsas USA-ga.»

Avalduses tõdetakse, et olukord on eriti tundlik, sest hääletus leidis aset mõned nädalad enne 7. oktoobri sündmuste tähtpäeva, mil mullu toimus sel kuupäeval koordineeritud üllatuspealetung Iisraeli vastu. «Vähemalt 1400 iisraellast tapeti, Gaza sektorisse viidi relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ning lapsed. 254 pantvangist on vähemalt 72 mõrvatud või hukkunud, 97 on endiselt terroristide käes pantvangis,» kirjutatakse avalduses.

Välisminister Tsahkna on väljendanud, et kuigi Eesti andis Palestiinat toetavale resolutsioonile poolthääle, on Iisraelil endiselt võõrandamatu õigus enesekaitsele ja Hamas on terroristlik organisatsioon ning seetõttu lisati Eesti hääletust selgitavale deklaratsioonile vajadus võtta Iisraeli julgeolekuhuve arvesse. Riigikogu toetusrühm peab seda aga kummaliseks.

«Esiteks, mainitud resolutsiooni poolt hääletamine on juba iseenesest vähemalt osaline seisukoha muutus. Teiseks, kui Eesti riigile olulised «elemendid» ei olnud ministri sõnul resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, kas poleks sel juhul palju loogilisem ja õigem resolutsiooni sellisel kujul mitte toetada?»

Toetusrühm avaldab lootust, et tegu on arusaamatusega, mitte välispoliitilise kursimuutusega. «Kutsume Eesti Välisministeeriumi ja Eesti esindajaid ÜRO Peaassamblee juures ka edaspidi järjepidevalt kaitsma demokraatlike riikide rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid ning kokkulepitud reeglitel toimivat maailmakorda. Nagu ütlevad Riigikogu poolt kinnitatud Eesti Julgeolekupoliitika Põhialused: Eesti on osa demokraatlike riikide kogukonnast ning Eesti eesmärk on toetada selle ühtsust ja püsimist,» seisab avalduses.

Eesti-Iisraeli parlamendirühma kuuluvad esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Lauri Laats, Riina Solman, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.

18. septembril toimus ÜRO Peassamblees hääletus Palestiina algatatud resolutsioonile, mis kutsub üles Palestiina okupatsiooni lõpetama. Resolutsioon koostati Rahvusvahelise Kohtu arvamusavalduse baasil, kus kohus leidis, et Iisraeli okupatsioon Palestiinas ei ole seaduslik. Mitmed Euroopa Liidu riigid ei osalenud hääletusel ning meie suur liitlane USA oli resolutsioonile vastu.

Poolthääle andsid Eesti, Belgia, Luksemburg, Läti, Küpros, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Iirimaa ja Malta. Hääletamata jätsid Rootsi, Austria, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Slovakkia. Vastu hääletasid näiteks Tšehhi, Ungari ja Ameerika Ühendriigid.

Resolutsiooni toetasid 124 riiki, hääletusest osa ei võtnud 43 riiki ning 14 riiki olid vastu.