/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2023/07/30/15489740t1h371a.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) palus liiklejatel suvistel liiklustalgutel märkida üles teid, kus sõidavad joobes juhid. Politseile laekus 224 teadet.
Politsei sai roolijoodikute kohta üle 200 teate
«Inimesed tunnetavad roolijoodikute probleemi tõsidust ja soovivad anda oma panuse, et Eesti liiklus oleks turvalisem. Tänu kaardirakendusele märgitud infole oleme saanud paremini planeerida patrullide väljapanekuid ja suunata enam patrulle sinna, kus võivad ohtlikud juhid liigelda,» rääkis PPA politseikolonelleitnant Sirle Loigo. Ta lisas: «Paraku kõneleb üldine joobes juhtide avastamise statistika sellest, et viimase viie aasta jooksul ei ole olukord üldse paremuse poole liikunud.»
Loigo ütles, et politsei teeb igal aastal lauskontrollide kõrvalt rohkem ka sihitud reide, et joobes juhte avastada.
Joobes juhid liikluses – mis aitaks probleemi vähendada?
Loigo tähendas, et joobes juhtide arvu vähenemiseks on vaja tegeleda põhjusega, mis nende rikkumiste taga on.
«Kui teisipäeva lõunal tabame inimese autoroolis täiesti purjus, siis viitab see selgelt alkoholiprobleemile, mida menetlusega lahendada ei saa,» arutles Loigo, kes tõi välja, et politsei küll suunab üha enam roolist tabatud joodikuid oma käitumist muutma, aga alkoholiprobleemiga peaks riigis laiemalt tegelema.
Eestis on 40 000 kilomeetrit riigi- ja kohalikke teid ning pea 50 000 kilomeetrit era- ja metsateid. Teedel liikleb üle 800 000 kindlustatud sõiduki.
«Üksnes politsei igapäevastest pingutustest ei piisa, et meie liikluskeskkonda turvalisemaks muuta. Sellele saavad panuse anda kõik Eesti inimesed. Alustades kodusest kasvatusest, sõprade ja tuttavate hoiakutest ning üldisest suhtumisest. Sealhulgas mõistmisest, et alkoholijoobes roolikeeraja on potentsiaalne tapja,» ütles Loigo. Elusid on võimalik päästa, kui alkoholi tarvitanud inimest takistatakse rooli taha istumast või teatatakse joobes juhist hädaabinumbril 112.
Politsei saab aastas umbes 10 000 teadet joobes juhist.
Sel aastal on joobes juhid põhjustanud 311 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 91 inimest.
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.