/nginx/o/2024/09/20/16367813t1hef3d.jpg)
Õunamahla press kutsub sind õunamahla tegema! Ise tehtud, hästi tehtud on üks hea vanasõna, mis tasub meelde jätta. Ehkki mahla tegemisega alustamine ei pruugi alati kõige kergem olla, läheb see iga korraga lihtsamaks. See tõde kehtib ka siis, kui räägime õunamahla pressist ja õunamahla valmistamisest.
“Väga tavaline on osta koju suur mahlapress, purustaja, säilituskotid ning hankida siis õunu, mis mahlaks teha,” kirjeldab AB Polari e-poe juhataja Karl Auntock tavalist mahla tegemisega alustajat.
Enne kui hakata aga õunu kokku kahmama, tasub ennast mahlavalmistamise köögipoolega kurssi viia.
Esmalt tasub selgeks teha, mis on õunamahla press ja purustaja.
Kuigi nimetuselt sarnased, siis õunapurustaja ja mahlapress pole ühe masina sünonüümid, vaid hoopis erinevate ülesannetega tööriistad.
Õunapurustaja
Õunapurustaja, või üldisemalt viljapurustaja, on mõeldud suurtes kogustes tervete viljade tükkideks muutmiseks.
See, mida tükkidega edasi teha, on iga inimese enda otsustada. Kas tahad selle otse karpi tõsta ja sügavkülma panna, moosiks keeta või hoopis mahlaks teha.
Mahlapress
Kui soovid mahlaks teha, tuleb mängu järgmine tööriist ehk suur mahlapress.
Nii nagu nimest järeldada, pressib see masin viljast mahla välja.
Kuigi korralik korralik suur õunamahla press tuleb toime ka tervetest viljadest mahla pressimisega, siis mahl eraldub ühtlaselt ja maksimaalselt just siis, kui vili on purustatud. Mida peenemaks, seda rohkem mahla ka kätte saab.
Karl hoiatab aga liigse agaruse eest: “Viljaliha ei tohi liiga peeneks hakkida, siis oleks sellest mahla eraldamine hoopis keerulisem.”
Nii võib öelda, et mahla pressimisele mõeldes ei saa unustada õunte purustamist. Veel üks asjakohane nipp on jätta purustatud õunad tunniks või kaheks seisma.
Kogenud mahlavalmistajad teavad öelda, et selliselt saab õuntest veel eriti palju mahla kätte!
Väike mahlapress mis mahub köögitasapinna nurgale, võib hetkel tunduda parim variant. Väike ja tubli, eks?
Ühelt poolt küll, ent teisest küljest on selline väike tööriist mõeldud ühe-kahe klassi mahla tegemiseks, mis nüüd kohe ära tarbida.
Teise variandina võib köögis kohata aeglast mahlapressi, kus mahl surutakse viljast välja spiraalkruvi abil. Ent ka see sobib oma väikese suutlikkuse tõttu vaid siis, kui mahla on vaja teha kuni kümnest-kahekümnest õunast.
Need koduköögis kasutamiseks mõeldud pressid töötavad reeglina mootoriga. Jah, see on justkui mugav ja moderne lahendus, ent samal ajal ka piiranguks. Reeglina on elektrilistel mahlapressidel kasutusaja piirang. Korraga võib mahla pressida näiteks kuni 5-10 minutit ja seejärel peab kuumeneval masinal puhata laskma.
Teine puudus on nende masinate väiksus. Jah, algul mõeldes pole ju tõesti keeruline pooleks või lõikudeks lõigdatud õunu terale suruda või täitetorusse paigutada, ent kui sa pead seda tegema 50 kilogrammi õuntega, soovid juba peale paari kilo õunte töötlemist väikese pressi pigem aknast välja visata.
Kümnetest kilodest õuntest mahla valmistamiseks sobib paremini mitmeid liitreid õunu mahutav suur mahlapress, mis töötab ilma elektrita.
“Sellist pressi on tõesti lihtne kasutada. Erinevalt elektrilisest mahlapressist ei ole vaja muretseda pikendusjuhtmete vedamise, ega ka selle pärast, et masina mootor üle kuumeneb ja tuleb mahlategemisse paus teha,” räägib Karl.
Lisaks toob ta välja kasutajasõbralikkust: “Suure mahlapressi juures võivad abiks olla ka pere väiksemad liikmed. See on ju suurepärane viis, et saada õunad purki ning luua ka ühiseid kalleid mälestusi.”
Suure mahlapressi eeliseks on suurem pressitav mahlakogus, puhtam ja selgem mahl ning üldiselt mitmekülgsus, sest võid seda kasutada ka teiste puuviljade või köögiviljade pressimiseks.
On väiksemaid mahlapresse, mis mahutavad 14 või 18 liitrit õunu ja ka selliseid, kuhu mahub lausa 30 liitrit õunu. Enamike kodukasutajate jaoks on need kogused juba täiesti piisavad.
/nginx/o/2024/09/20/16367820t1h8ca4.jpg)
Mahlaõuntest rääkides käivad alati läbi sellised nimed nagu Sügisjoonik, Krista, Melba, Sügisdessert ning Krameri tuviõun. Kellel on aga õu õunapuid täis, ent sordi nimi ammu teadmatusse vajunud, siis tasub viljale otsa vaadata.
Muide, kas teadsid, et Valgest klaarist on mahla tegemine nende tekstuuri tõttu kõige tülikam?
“Mahlaks sobivad pigem septembris valmivad sügisõunad ning hilisemad talveõunad. Need mis on kõvemad ja ei lähe liiga pudruks ega jahuseks. Maitsest rääkides, siis ikka hapukamat sorti,” annab Karl edasi oma vanaema õpetussõnu mahla valmistamise esimestel sammudel.
Küll võib aga julgelt eri õunasorte kokku segada ning katsetada, mis maitsega mahl välja tuleb. Seejuures pöörama tähelepanu ka sellele, et mahlaõunad on plekkideta ning saavad hästi puhtaks pestud.
Seda et õuntest puudu tuleb, ei pea kartma. Kellel enda aed puhtaks korjatud või õunapuud veel vilja ei kanna, võib minna linna peale jalutuskäigule. Üha enam kohtab aedade taga õunu täis kaste ja -ämbreid, millest viisakuse piires midagi koju viia.
Teiseks variandiks on kuulutada sotsiaalmeedias, et tahaksid mahla teha aga õunu vähevõitu… Võid olla kindel, et õunauputuse all kannataja kutsub sind endale appi.
Õunad korjatud, tükeldatud ja pressitud ehk õunamahla tegemine on lõppenud? Nii ja naa. Õunamahla tegemine võib aga ei pea lõppema mahla pressimisega. Üks osa protsessist on nimelt mahla kuumutamine.
Toormahl on küll väga hea, vitamiinirikas ja maitsev, ent selle säilivusaeg on võrdlemisi lühike: keskmiselt 3-4 päeva. Kes soovib mahla ikkagi vähemalt üle talve säilitada, siis hädavajalik on mahla läbi kuumutamine.
“Kindlasti pole vaja mahla keema ajada,” õpetab Karl. “Piisab, kui kuumutada mahl 80 kraadini ning seejärel valada kas pestud ja kuumutatud purki või spetsiaalsesse mahla säilituskotti.”
Värskelt valminud õunamahl sobib muidugi koheselt tarbimiseks. Hilisema säilitamise klassikaline lahendus on plekist kaanega klaaspurk.
“Niimoodi säilitasid õunamahla meie vanavanemad ja säilitavad vast ka meie enda lapselapsed,” muigab Karl aga kinnitab, et need vanad ennast tõestanud vahendid pole enam ainsaks lahenduseks: “Uuem aga kindlasti väga hea viis mahla säilitamiseks on hermeetilised mahlakotid.”
“Säilituskotis seisab mahl lihtsalt paremini,” nendib Karl. “Avades viieliitrise purgi, ei pruugi mahla jõuda ära juua, sest õhk pääses ligi ja viimane suts läheb halvaks. Korralik kraan säilituskotil aga ei luba õhul kotis oleva mahlani jõuda ning mahla võib ära juua pikema aja jooksul.”
Mahlakotid võivad olla 1, 3 või 5 liitrilised. Tavaliselt on mahlakoti allääres liblikkraan, tänu millele on mahla kättesaamine mugav ja kiire. Tootjaid ja mudeleid on erinevaid. Nii on mahlakotte, mis seisavad täidetuna ise püsti ning mahlakotte, millele on vaja juurde osta papist karp või hoidik.
Kindel võib olla aga selles et ise pressitud mahl mekib eriti hästi ning keeruline on vaid alustamine. Seejärel läheb aina lihtsamaks ning iga järgmine mahlapurk aina maitsvamaks.
/nginx/o/2023/04/25/15280244t1h8893.jpg)