/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/19/7499241t1h93f5.jpg)
Neljapäeval peeti Klooga massimõrva 80. aastapäeva mälestustseremoonia.
FOTOD ⟩ Kloogal mälestati massimõrva ohvreid (2)
Täna ennelõunal toimus Kloogal Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eesti delegatsiooni ja Eesti Juudi Kogukonna juhtimisel mälestuskogunemine Klooga massimõrva 80. aastapäeva puhul.
Mälestustseremooniast võttis osa president Alar Karis. Kõne pidasid Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, Iisraeli saatkonna konsul Moriah Kollender. Palve luges rabi Efraim Šmuel Kot.
Vabariigi presidendi kõne Klooga koonduslaagri vangide 80. aastapäeva mälestusüritusel
Me seisame Klooga koonduslaagri julmas kõleduses, mille laotas siia totalitaarne natsirežiim. Paigas, mida rusub mõõtmatult palju alandust ja ebainimlikkust, valu ja surma.
Siin mõistame, kui oluline on mäletada.
Mäletada kõigi holokausti ohvrite pärast.
Mäletada Klooga koonduslaagris mõrvatute pärast.
Mäletada, et igal holokausti ohvril on nimi ja eripärane saatus koos oma lugude, rõõmude ja muredega; oma kodu, vanemate, laste, õdede ja vendadega.
Ning mäletada, et nad hävitati vaid selle tõttu, et nad olid juudid.
Ehk kasutades sõnu Klooga surmalaagrist leitud kirjakeselt: «Olen kindel, et kunagi saadakse teada, kus on meie haud. Minu isa ja ema seisavad siin minu kõrval, nad kardavad minu, oma tütre pärast. [---] Ma olen uhke, et olen juut.»
Oma mälu ja minevikutundmise peame värskena hoidma just seetõttu, et kogu aeg meelde tuletada – nii endale kui ka teistele –, et tulevikulootusi ei tohi kunagi siduda sõjakate või totalitaarsete jõududega.
Panuseid ei tohi panna neile, kes ühtedele helget tulevikku jutustades kuulutavad hukatust teistele. Minevikust teame, et lõpuks toob see hukatuse kõigile. Oleviku vihkamisele saab ehitada vaid vihkamist täis tuleviku, kus selle ohvriks langeb peagi kogu ühiskond, iga inimene.
Kurjus ei ole kunagi anonüümne, kurjusel on alati nägu ja nimi. Ideoloogiate ja režiimide varjus vihkamisest võrsunud inimsusevastaseid kuritegusid viisid ja viivad ellu konkreetsed inimesed. Neid ei või varju jätta, neil ei või lasta peituda õigustuse «Mina täitsin ainult käsku» taha, sest karistamatus annab julgust uutele inimsusevastastele kuritegudele.
Peame sõjaka türannia varakult ära tundma ja ta peatama. Et mitte kunagi ei oleks enam liiga hilja ja et me homme ärgates ei kahetseks selle pärast, mille täna tegemata jätsime. See on nii inimlikkuse kui ka vastutuse mõõdupuu.
Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni üks rusuv jälg on totalitaarsest natsiideoloogiast kantud koonduslaagrid ja juutide mõrvamine Eestis. See on valusalt raske jälg Eesti ja juudi rahva ajaloos.
Mälestan kõiki holokausti ohvreid.