Sirje Karis kohtumisel WHO esindajaga: kiire elutempo paneb meie vaimse tervise proovile

«Kiire elutempo, tehnoloogia areng ja info üleküllus seavad pidevalt proovile meie vaimse tervise. Noored vanuses 15–24 moodustavad vaimse tervise probleemide puhul riskigrupi, kus depressiooni ja ärevushäirete risk on nende endi hinnangul koguni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt,» ütles Sirje Karis.

«Huviharidus mängib olulist rolli vaimse tervise toetamisel. Näiteks muusika- ja tantsuringid, sportimine, kunst ja ka vabatahtlik tegevus, pakuvad lastele ja noortele võimalusi oma mõtete ja tunnete väljendamiseks, loovuse arendamiseks ja tasakaalu leidmiseks igapäevaelus ning toetab sotsiaalsete oskuste arengut.»

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on kunstil positiivne mõju vaimse tervise probleemide ravis, haiguste ennetamisel ja taastusprotsessides. «Kunst ja kultuur aitavad edendada vaimset heaolu ja tervist. Üha enam nähakse sotsiaalseid retsepte ravi osana, kus arstid suunavad inimesi tegelema kunsti ja kultuuriga,» kõneles Sirje Karis. «Näiteks muuseumi külastus, kus tutvutakse ajaloo, kunsti või teadusega, pakub lisaks vaimuturgutusele ka hingelist tasakaalu.»

Kohtumisel jagas Eesti Tervisemuuseumi kogemust vaimse tervise ja hariduseprogrammide vallas muuseumi arendusjuht Janne Andresoo.

Samuti käsitleti Ukraina igakülgset toetamist meditsiini, rehabilitatsiooni ja vaimse tervise valdkonnas. Presidendi abikaasa tunnustas WHO tegevust Ukraina inimeste abistamisel ning meditsiinisüsteemi edendamisel. «Tulemuste saavutamise ja Ukraina igakülgse toetamise võti on koostöös. Eesti on pühendunud Ukraina ülesehitamisele ka tervishoiu sektoris,» kinnitas Sirje Karis.