KÜSITLUS ⟩ Suurem osa kodanikest tunneb, et valitsus kurnab rahvast (13)

Viimases Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses paluti vastajatel avaldada arvamust president Alar Karise iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva kõnes kõlanud arvamuse kohta:

«Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. See on ohtlik areng, mida ei saa panna lihtsalt eksimuse arvele. Inimesed tahavad mõista, miks neid maksudega koormatakse ja kuidas nende raha kasutatakse. Ei piisa kinnitamisest, et riigi kulud ja tulud pole tasakaalus. Valitsuse poliitika võib olla õige, kuid inimesed peavad seda tajuma õige ja õiglasena. Kui võim tundub ebaõiglane, käriseb usaldus selle võimu ja lõpuks ka oma riigi vastu.»

Küsimuses ei omistatud tsitaati presidendile ega mainitud tema nime, tsitaati tutvustati lausega «Viimases aastapäevakõnes kõlas arvamus.»

Esiteks küsiti vastajatelt «Kas nõustute selle seisukohaga?». 12 protsenti vastajatest ütles «ei» või «pigem ei», 80 protsenti «pigem jah» või «jah» ning 8 protsenti ei osanud oma arvamust öelda.

Presidendi kõnes kõlanud seisukohaga nõustub 90 protsenti Isamaa, 85 protsenti EKRE, 84 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 80 protsenti Keskerakonna, 77 protsenti Eesti 200 ja 62 protsenti Reformierakonna toetajatest.

Edasi esitati vastajatele küsimus «Kas teie isiklikult tunnete, et valitsus on muutunud vaenlaseks, kes kurnab rahvast?». 22 protsenti vastajatest ütles «ei» või «pigem ei», 70 protsenti «pigem jah» või «jah» ning 7 protsenti ei osanud sellele vastata.

Isiklikult tajub valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast, 90 protsenti EKRE, 88 protsenti Keskerakonna, 88 protsenti Isamaa, 67 protsenti Eesti 200, 54 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja 22 protsenti Reformierakonna toetajatest.

Võrreldes kahe küsimuse vastuseid erakondliku eelistuse põhjal selgub, et kuigi suurema osa Reformierakonna toetajate arvates võib valitsus tõesti olla muutunud osale rahvast vaenlaseks, kes neid kurnab, siis isiklikult nad seda ei taju.

Küsitluse tegi Norstat Eesti 17. septembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales 1001 vastajat.