JUUTUUBERI TAPMINE VANGLAS ⟩ Teenistusvalve soovitab pöörata vahistatute riskidele suuremat tähelepanu

Erakorralise teenistusvalve ajendiks oli 22. juunil Tallinna vanglas toimunud tapmine. Teenistusvalve käigus ei hinnatud konkreetset sündmust, vaid vaadati vangla tööd vahistatutega laiemalt.

Teenistusliku järelevalve eesmärk oli leida üles need võimalused, mis aitaksid tulevikus raskete tagajärgedega sündmusi paremini ennetada.

Poolaasta jooksul oli üle tuhande vahejuhtumi

Esmalt hinnati vangla tegevust vahistatute vanglas paigutamisel ja seda analüüsiti tänavu esimese poolaasta põhjal. Hinnati esmast ja ümberpaigutust, eraldihoidmise põhimõtte järgimist, paigutuste kinnitamist ja dokumenteerimist. Samuti analüüsiti vanglas toimunud sündmusi vahistatutega, mis aitavad hinnata vangla keskkonna turvalisust. Tallinna vanglas viibib iga päev 160–170 vahistatut ehk pool kogu riigi vahistatutest.

Vahistatute osalusel registreeriti poolaasta jooksul 1019 sündmust, millest vaid viiel juhul oli tegemist kriminaalmenetluse alustamist väärinud juhtumiga. Vaid neli protsenti sündmustest oli seotud enesevigastuse või muu tervise kahjustamisega. Palju ehk 32 protsenti oli keelatud esemetega seotud rikkumisi, millest enamiku moodustavad kinnipeetutele saadetud kirjadest ära võetud esemed.

28 protsenti sündmustest olid seotud ravimi manustamise eeskirjade rikkumisega. Sellele järgnesid 13 protsendiga narkootilise aine tarvitamise kahtlusega seotud sündmused, millest enamik oli positiivne kiirtest vanglasse saabumisel.

13 protsenti sündmustest olid seotud allumatusega, mis tähendab, et vahistatu ei täitnud ametniku korraldust. Siia alla liigitatakse kõik väiksemadki vastumeelsused ja päevakorraliste toimingute mittetäitmised. Seitse protsenti sündmustest oli seotud vangla vara kahjustamisega.

Eriline fookus enesetappude ennetamisel

Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri Rait Kuuse sõnul saab väita, et vangla on järginud paigutamisel seaduses toodud piiranguid ja nõudmisi. Seda kinnitab tema sõnul ka asjaolu, et aasta algusest kuni juunini ehk kuue kuu jooksul on tehtud Tallinna vanglas üle 2000 paigutuse ja selle aja jooksul on toimunud vaid viis vahistatutevahelist intsidenti, mille puhul alustati kriminaalmenetlus.

«Probleeme tuvastasime otsuste kinnitamises, kus ajutisi ümberpaigutusi on allkirjastanud selleks mitte allkirjaõiguslik ametnik. Arengu koht seisneb ka paigutuste puhul otsuste põhjalikumas dokumenteerimises,» selgitas Kuuse.

Lisaks paigutustele hindas justiitsministeerium Tallinna vangla juhtumikorralduslikku tööd vahistatutega ja töökorralduslike juhiste järgimist. Hinnati ka informatsiooni edastamist nii vanglas tervikuna kui üksuste sees. Tallinna vanglas töötab 32 inspektor-kontaktisikut ehk juhtumikorraldajat, kelle ülesandeks on lisaks süüdimõistetutele planeerida ka vahistatute mõtestatud aeg vanglas. Kontrolli käigus vesteldi nii ametnike kui ka vahistatutega.

Juhtumikorralduse järjepidevuse hindamiseks analüüsiti inspektor-kontaktisikute asendamise korraldust. Lisaks hinnati kambrivälisesse hõivesse suunamist ja vanglavälise suhtluse võimaldamist.

Teenistusvalve käigus kontrolliti, kas ja kuidas on Tallinna vanglas rakendatud enesetappude ennetamise juhendit. Erilist tähelepanu pöörati olukordadele, kus vahistatu on hinnatud suitsiidiriskis olevaks ning vangistuse ajal on ilmnenud täiendavaid riskifaktoreid, mis võivad seda suurendada, näiteks kohtuotsuse jõustumine, kontakti puudumine lähedastega jne.

Vahistatutega sisulise töö kvaliteedi ühtlustamiseks tuleb juhtumikorraldajatel ehk inspektor-kontaktisikutel tõhustada vahistatutega üks ühele vestluseid ning kogu tegevus dokumenteerida. Senisest põhjalikumalt tuleb juhinduda ka enesetappude ennetamise juhendist. Töö paremaks toimimiseks on oluline, et ka kõigi ametnike vahel toimuks regulaarne infovahetus.

Vangid saavad oktoobrist rohkem kambrivälist aega

«Vanglateenistus paneb järelevalve kõrval aina suuremat rõhku individuaalsele lähenemisele, inimlikule suhtlusele ja abistamisele. Kinnipeetavate arvu vähenemine annab praegu võimaluse üha sisulisemalt ja kvaliteetsema töö tegemiseks. Teenistusvalve näitas, et vahistatutega suhtlus ja sisuline töö peavad olema veelgi tihedamad, nende eraldatus väiksem ja mõtestatud tegevuste pakkumine suurem. Eesmärke paremini saavutada aitab 1. oktoobrist jõustuv seadusemuudatus, millega avatakse vahistatute eluosakonnad kõigis vanglates ja võimaldatakse rohkem kambrivälist aega,» rääkis Kuuse.

Tallinna vangla direktor Hannes Liivak ütles, et kinnipeetavate tervise kaitse, vangla turvalisus ja olukordadele asjakohane reageerimine on vanglas väga olulised.

«Võtame arvesse kõiki justiitsministeeriumi järeldusi ja ettekirjutusi, et töö kvaliteet oleks ühtlaselt kõrgel tasemel. Korrastame tööjuhiseid, parandame info liikumist ja juhtumikorraldust,» selgitab Liivak edasisi tegevusi. «Olulise muudatusena avame vahistatute eluosakonnad, mis vähendab eraldatust, aga seab meile ka uued väljakutsed. Kaalumisel on ka vahistatute paigutamine ühte üksusesse, et ametnikud saaksid sihtrühmale spetsialiseeruda,» ütles Liivak.

Justiitsministeerium tegi Tallinna vanglale vahistatutega töö kvaliteedi tõstmiseks 22 ettekirjutust. Vanglal tuleb nende täitmiseks esitada põhjalik tegevuskava, mida tuleb asuda täitma hiljemalt oktoobrist.

Vangla peab tulemusi hindama ja esitama selle hinnangu 2025. aasta jaanuari lõpuks. Justiitsministeerium kontrollib ettekirjutustuste täitmist ja järgimist hiljemalt tuleva aasta märtsis.