Muinsuskaitseamet ei luba Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ümber ehitada (7)

Muinsuskaitseamet saatis Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele juba ennetavalt otsuse, milles keeldub muinsuskaitse eritingimuste väljastamisest.

Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks.

Linnamäe paisu omanik ei ole eritingimusi veel ametilt taotlenud, kuid kui jõustub keskkonnaameti juulikuine otsus ettevõttele veeluba mitte anda, kaasneb sellega automaatselt vajadus muinsuskaitsealuse paisu ümberehitamiseks ja paisjärve likvideerimiseks.

«Muinsuskaitseametil puudub võimalus ja kaalutlusõigus muinsuskaitse eritingimuste andmiseks, kui luba vajavate tööde tulemusel satuks mälestis ohtu. Linnamäe hüdroelektrijaama puhul ohustab igasugune paisutuse likvideerimisega seotud ehitustegevus mälestise säilimist ja lisaks paisjärve servas paiknevat rikkalikku arheoloogiapärandit,» ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Probleemi tuum seisneb keskkonnaameti 26. juuli otsuses, milles amet keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeloa väljastamisest. Kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima.

Keskkonnaameti otsus on vastuolus valitsuse 2022. aasta korraldusega nr 163, mis sätestab, et hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 alale kaalub Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmine üles keskkonnakaitselised huvid ja seda avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, mis on seotud põhiseadusest tuleneva Eesti kultuuripärandi kaitse ja säilitamisega ning mille hulka kuuluvad ka majanduslikku või sotsiaalset laadi põhjused.

Valitsus nõustus Linnamäe hüdroelektrijaamale tegevusloa andmisega ning kohustas Keskkonnaametit tegevuseks vajaliku veeloa andmisel ka hüvitusmeetmed määrama. Seega lahendati valitsuse korraldusega juba kahe aasta eest avalike huvide põrkumine Linnamäe paisul.

Ka Linnamäe hüdroelektrijaama käitav ettevõte kaebas keskkonnaameti 26. juuli veeloa andmisest keelduva otsuse halduskohtusse ning kohus peatas esialgse õiguskaitse korras keskkonnaameti otsuse täitmise.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne teist maailmasõda ehitatud pais Eestis, mille valmimisest ja hüdroelektrijaama töölehakkamisest möödus tänavu aprillis 100 aastat. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud. Linnamäe hüdroelektrijaam muutus ka taasiseseisvunud Eestis inimestele peatselt südamelähedaseks.

«2000. aastate alguses kujunes hüdroelektrijaama taastamine üldrahvalikuks kampaaniaks, mille käigus kaasati 345 eraisikut ja ettevõtet. Taastamisprojekti tegi arhitekt Raine Karp ja valminud ehitis koos sillaga muutus kiiresti siseturismi hinnatud sihtpunktiks,» lausus muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming.

Eestis on muinsuskaitse all kolm hüdroelektrijaama või selle osa. Lisaks Linnamäe paisule on muinsuskaitse all Kunda ja Tudulinna hüdroelektrijaamad tervikuna.