/nginx/o/2024/09/17/16362274t1h1dc0.jpg)
Valitsus otsustas julgeolekumaksu raames ettevõtetelt maksu koguda nende kasumi pealt. Mitte palgafondi või bilansi pealt, nagu vahepeal ideena välja käis. «Nagu vabariigi president ütles mõned päevad tagasi, et seda debatti on peetud erinevates detailides-valikutes umbes aasta ja rahvas ootab otsuseid. Debatt ise võib muutuda juba halvavaks majandusele,» sõnas peaminister Kristen Michal (RE) Postimehele.
Kas eelarvekõnelustel käisid läbi ka need mõtted, et kui palju me ikkagi Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust kartma peame, kui me eelarvepuudujääki lubatu piires ei hoia?
Me arutasime küll erinevate trajektooride võimalusi. Tõtt-öelda tegime me eelarve nendes piirides, et see arvestab kõiki eelarvereegleid. Aga sellises määras, kui on võimalik anda majandusele taastumisruumi ning maksumaksjatele võimalust – makse ei peaks liiga palju tõstma ning kärped on ka maksimaalsed, mis võimalik. Ehk mahume eelarvepiiridesse, aga oleme piiri peal. Maastrichti kriteeriumid näevad ette, et eelarve (puudujääk) ei ületa kolme protsenti. Kui me poleks seda kõike teinud, oleks täna see (puudujääk) 5,3 protsenti ja nendesse reeglitesse me ei oleks mahtunud. Ilmselt meil tuleb Euroopa Komisjoniga debatte, aga ma arvan, et suudame neile kirjeldada oma eelarve põhilisi samme, sest meil eesmärk on eelarve raamidesse mahutada ja järjest paremaks positsiooni muuta. Põhiline kulu on julgeolek ja laskemoon.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)