Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Rohkem kui lihtsalt kohvik: õdusas Köstrimajas ootavad külastajat maitsvad toidud, lastehommikud ja kontserdid

Copy
Kui Risto jaoks oli kohvikupidamine tundmatu maa, siis Laidil oli toitlustus- ja teenindusvaldkonnas kogemust juba üle 25 aasta ning mullu asus ta õppima kokaks.
Kui Risto jaoks oli kohvikupidamine tundmatu maa, siis Laidil oli toitlustus- ja teenindusvaldkonnas kogemust juba üle 25 aasta ning mullu asus ta õppima kokaks. Foto: Jaanus Koort

«Maainimene ei tule kohvikusse niisama jalga kõlgutama ja kokteili rüüpama. Tal peab olema põhjus, miks ta tuleb,» räägivad mullu Lääne-Saaremaal Köstrimaja kohviku avanud Laidi ja Risto Reinsoo. Just seetõttu pakuvad nad lisaks maitsvale kehakinnitusele muudki mõnusat tegevust, mis nii ümberkaudseid kui ka kaugema kandi inimesi kokku toovad – korraldavad lastehommikuid, kontserte ja tantsuõhtuid.

Mõte enda ettevõttest tekkis Laidil ja Ristol koroona ajal. Enne pandeemiat töötas Risto Norras puussepana, rütmiga kaks nädalat kodus ja kaks võõrsil. Kui piirid kinni pandi, juhtus mees parasjagu kodus olema ning Norrasse tagasi ta enam ei pääsenud. Nii möödus mitu kuud ning kodus olemine hakkas talle aina rohkem meeldima.

Laidi tervisele pani koroona tugeva põntsu. Ta oli pikalt haiguslehel, lõpuks koondati ning päris vormi saamiseks kulus tal peaaegu aasta. Laidi ja Risto hakkasid kodukandis töövõimalusi uurima, ent valik oli Saaremaal üsna ahtake. «Tööd leiab küll, aga raha peab endal olemas olema,» tõdeb Risto. Nii tuligi hakata mõtlema, kuidas endale ise töökoht luua.

Hea juhus täpselt õigel ajal

Kui Risto jaoks oli kohvikupidamine tundmatu maa, siis Laidil oli toitlustus- ja teenindusvaldkonnas kogemust juba üle 25 aasta ning mullu asus ta õppima kokaks. Ka asukoha mõttes näis kohviku mõttel jumet olevat, sest Köstrimaja lähim konkurent – Lümanda söögimaja – asub üheksa kilomeetri kaugusel, nii et tühimik, mida Saaremaal Kihelkonna alevikus täita, oli täiesti olemas. Lisaks liigub sealkandis suvel palju turiste.

Kuna ühtegi sobivat hoonet parasjagu saadaval polnud, oli plaan teha ratastel kohvik ehk foodtruck, millega ümberkaudsetes alevites ringi veereda ning turistidele ja kohalikele head-paremat pakkuda. Just selle ideega alustasid nad 2022. aasta lõpus töötukassa ettevõtluskoolitusel ka äriplaani kirjutamist.

Laidi ja Risto tõdevad, et see oli nende jaoks paras katsumus. Palju tuli oletada ja prognoosida ning hooajaliselt avatud kohviku puhul, kui väga palju sõltub ilmast, oli plaani paberil tõestamine päris keeruline. Esimene aasta oligi just ilma tõttu keeruline, sest juulist hakkas vihma sadama ning see läks sujuvalt üle lumeks, meenutab Risto mulluseid katsumusi.

Äriplaan sai heakskiidu, toetuse eest plaanisid nad soetada ratastel kohviku ning köögitarvikuid ja -seadmeid. Elul olid siiski teised plaanid, sest justkui saatuse tahtel ja vaid mõni päev pärast töötukassa jah-sõna vabanes lähikonnas Kihelkonna kogudusele kuuluv hoone, mille nad said kümneks aastaks rendile võtta. «Ootamatult saime ratastelt katuse alla,» räägib Laidi. Nad polnud jõudnud foodtruck’i veel ära osta, aga sobiv oli juba välja valitud. Nüüd oli vaja töötukassas kaitsta uus äriplaan, kuid õnneks polnud muudatuste tegemine keeruline.

Töötukassa Kuressaare bürooga on neil ainult positiivsed kogemused. Mistahes küsimus tekkis, alati said nad abi, meenutab Laidi ning lisab, et kui oli soov osaleda täiendkoolitustel, ei tulnud kunagi pikalt vajadust põhjendada. Laidi käis lisaks veel arvutikoolitusel ja haris end turunduse valdkonnas ning kuna esialgne äriidee oli teha ratastel kohvik, siis tegid mõlemad endale ka haagiseload. Samuti kiidab Risto Eesti Töötukassa koostööd Norra analoogse ametiasutusega (NAV). Et mehe hiljutine töökogemus oli Norrast, siis ajasid siinsed konsultandid Norra poolega paberimajanduse kiiresti korda. Risto sai end Eestis töötuna arvele võtta ja talle pakuti ümberõppeks koolitusi.

Foto: Jaanus Koort

Mõnus kooskäimise koht

Esmapilgul näis kogudusele kuuluv maja heas seisukorras, ent tegelikult oli seis nutune. Praeguseks on tulnud välja vahetada vahelaed, torud ja elektrijuhtmed ning mutrivõti peab alati taskus olema, sest kõpitsemist jagub kogu aeg. Mullu aprillist juunini tegid Laidi ja Risto 20-tunniseid tööpäevi, sest soovisid uksed jaanipäevaks lahti teha.

Kui Saaremaa traditsioonilisi toite pakkuva Lümanda söögimaja menüü on aastakümneid olnud sama, siis Köstrimaja kontseptsioon on hoopis teistsugune ning väljatrükitud toidusedelit neil üldse polegi. Alati saab valida kala, kana ja sealiha vahel ning kindlasti pakutakse ka suppi ja magustoitu, ent konkreetne menüü sõltub sellest, millised toorained parasjagu olemas on ning mille järgi Laidil ja Ristol endal parasjagu isutab. Laidi ise nimetab seda koduseks tööpraktikaks, sest kokakoolist saab ta alatasa uusi ideid, mida kohvikus kohe katsetada tahab.

Kuna eesmärk on kohvikus hinnad võimalikult madalal hoida, ostavad nad enamiku toorainest kaubandusvõrgust. Kahjuks on saaremaine mahetooraine kallis ning mastaapide kasvades lähevad käärid ikka väga suureks, põhjendavad Laidi ja Risto. Küll aga tuleb Köstrimaja forell kõrvalkülast Pähklast ja lesta püüab iga päev naabrimees, mis tähendab, et enam kohalikumaks minna ei saa. Ka kurgi, tomati, salati ja maitserohelise kasvatavad nad ise oma aiamaal.

Kui esimesel hooajal püüdsid Risto ja Laidi oma jõuga hakkama saada, siis tänavu on neil toeks abikokk, kes jõudis Köstrimajja töötukassa tööpraktika kaudu. Mõneti just tänu temale said kohvikus alguse ka pühapäevased lastehommikud, mis on Köstrimajas üle ootuste hästi käima läinud.

Toimuvad need onu Raivo jutupliiatsi stiilis, tädi Külli loeb muinasjuttu ja onu Paul joonistab. Lapsed on loo jutustamisse kaasatud ning saavad hiljem ka ise pilte joonistada, Laidi jällegi valmistab raamatute põhjal temaatilisi suupisteid. Näiteks on ta teinud viineritest ämblikke, kass Arturi kooki ja kirjut koera. Sõpruseteemalise raamatu lugemise kõrvale pakkus ta südamekujulisi küpsiseid ning seiklusjuttu kuulates sai iga laps maitsva moonakoti isetehtud limonaadi ja puuviljadega. Kindlasti jätkuvad lastehommikud ka tuleval aastal.

Otsest reklaami Laidi ja Risto Köstrimajale teinud ei ole, ent kohalike seas on neil juba mitmeid püsikliente ning kui mandrilt saarele külalised tulevad, siis tuuakse neid ka Köstrimajja einestama. Kohalike kaasamiseks tuleb nutikalt läheneda, sest maainimene ei tule kohvikusse niisama jalga kõlgutama, tõdeb Risto. Nii ongi Köstrimajas üles astunud mõned muusikakollektiivid ja toimunud paar tantsuõhtutki, mille tarbeks Risto ehitas Köstrimaja hoovi katusealuse. Sedasama katusealust kasutavad nad tihti ka turismigruppide toitlustamiseks. Järgmisel hooajal on Laidil ja Ristol plaan korraldada vähemalt kord kuus üks elava muusika õhtu ning nad soovivad, et Köstrimaja oleks kogukonnakeskus, kus kõigil on mõnus koos käia.

Väljaspool hooaega on Ristol ja Laidil toimetamist küllaga. Mullu toimusid Köstrimajas jõulupeod ja aasta läbi pakuvad nad ka catering’i. Tulevikuplaanidele mõeldes ütleb Risto rõõmsalt, et hirmsasti tahaks leida piiisavalt tööjõudu, et juulis paar päeva vabaks võtta ja kasvõi korraks koos naisega randa minna. Ent tõsisemalt rääkides tõdevad mõlemad, et suuri eesmärke nad välja hõisata ei taha. Pigem liiguvad nad edasi mõõdukas tempos ja samm-sammult ning kasvavad koos Köstrimaja klientuuriga.

Copy
Tagasi üles