Riigisekretär põrmustas kliimaseaduse eelnõu (4)

Alustuseks viitas riigisekretär, et ei aktsepteeri kliimaministeeriumi soovi, et Eesti vähendaks kliimaseadusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks neli protsenti vähem, kui on Euroopa Liidu ees võetud kohustus.

Kliimaseadusega seatava metsanduse ja maakasutuse sektori eesmärgi saavutamine on tema hinnangul üldse kaheldav, sest raiemahtu ei kavandata vähendada. Hoopis vastupidi: pakutud põhiline lisameede on puidu suurem väärindamine mahuga kolm miljonit tihumeetrit aastas.

«Kui Eesti kokkulepitud eesmärki ei saavuta, tuleb meil puuduolevad ühikud osta heitkogustega kauplemise süsteemist,» hoiatas Peterkop, viidates, et see tähendab täiendavat kulu riigieelarvele.

Lisaks puuduvad seaduses täielikult valdkondlikud 2050. aasta eesmärgid, mis seab Peterkopi hinnangul seaduse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Eelnõus puudub ka piisav teaduslik põhjendus, miks seatud eesmärgid on võrreldes Euroopa Liidu üldise tempoga sedavõrd tagasihoidlikud.

Riigisekretär: tehnoloogia areng võib osutuda aeglasemaks või kulukamaks

«Eelnõu keskendub peamiselt tulevikutehnoloogiatele, jättes kõrvale praegused ja juba kättesaadavad lahendused, mis on Euroopa Liidu kliimapoliitika põhielementideks,» viitas Peterkop. «Kuigi innovatsioon mängib olulist rolli kliimaneutraalsuse saavutamisel, on kriitilise tähtsusega, et kiirete tulemuste saavutamiseks tuleb keskenduda ka juba olemasolevatele tehnoloogiatele ja meetmetele, mida saab kohe rakendada. Innovatsioon vajab küll tugevat raamistikku, kuid kogu kliimapoliitika ei saa sõltuda üksnes tehnoloogia arengust, mis võib osutuda aeglasemaks või kulukamaks kui esialgu prognoositud.»

Kliimaseadus soosib pelletitootjaid

«Kliimaseadus ei arvesta biomassi kasutamise vähendamist soojuse tootmisel, mis on ilmselge suund Euroopa Liidu tasandil,» märkis riigisekretär. «Euroopa Liidu tasandil loetakse kestlikku biomassi küll taastuvenergiaks, kuid puidu põletamisele on pidevalt seatud täiendavaid piiranguid. 2023. aastal vastuvõetud taastuvenergia direktiivi muudatusega seati siht puidu kaskaadkasutamiseks (riiklikele toetusmeetmetele kvalifitseerumisel) ning kehtestati rangemad nõuded maa-aladele, kust tohib biomassi varuda, ning koostootmisjaamadele, mis kasutavad biomassi kütusena. Pikemas plaanis nähakse Euroopa Liidu tasandil küttesektori CO2 vähendamise meetmeteks pigem elektrifitseerimist, heitsoojuse, päikese- ja geotermaalenergia kasutamist.»

Samuti pidas riigisekretär vajalikuks rõhutada, et seaduseelnõus ei ole selgelt kindlaks määratud, kellelt ja millisel viisil on võimalik nõuda seatud eesmärkide saavutamist. «Lisaks jääb eelnõus määramata, millised on riigi kohustused ja millised tagajärjed kaasnevad juhul, kui seatud eesmärke ei saavutata. Need puudujäägid tuleks eelnõu seadusena toimimise huvides kõrvaldada.»

Lisaks heitis ta ette, et eelnõu toob kaasa märkimisväärse bürokraatia ja halduskoormuse kasvu, sealhulgas strateegilise planeerimise vaatest, ning mis on vastuolus kehtiva valitsuse prioriteetidega ega arvesta riigieelarve kärbete vajadustega.

Taimar Peterkopi seisukohti saab täismahus lugeda siit: