/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/09/10/16348300t1hc923.jpg)
President Volodõmõr Zelenskõi kuulas esmaspäeval ülemjuhataja staabi koosolekul aruandeid Ukraina energiataristu kaitsmise kohta Venemaa rünnakute eest ja Ukraina positsioonide kaitsmisest rindel, teatas uudistekanal Ukrinform.
Zelenskõi kuulas aruandeid Ukraina energiataristu kaitsmise kohta
«Pidasin staabi koosoleku, kus arutati mitmeid tähtsaid küsimusi. Peateemadeks olid energiainfrastruktuuri kaitsmine Venemaa rünnakute eest ja olukord rindel. Käsitlesime põhjalikult vägede varustamist muu hulgas suurtükkidega, mille seas on meie Bohdana haubitsad,» rääkis president.
Riigipea kinnitusel on iga objekti jaoks määratud selged tähtajad ja nõuded nii füüsilise kaitse ning ka õhutõrje kohta.
«Sama selget lähenemist vajame kõigi vajalike meetmete rakendamisel. Vastutus selle eest on igati ja täiesti isiklik ning seda nii kaitsekonstruktsioonide ehitamisel kui ka õhutõrjesüsteemide toimimisel,» ütles Zelenskõi.
President lisas, et praegu käivad tööd Ukraina lahingubrigaadide ja reservbrigaadide varustamiseks.
ÜRO inimõigusvolinik Volker Türk mõistis varem päeval hukka Venemaa pidevad rünnakud Ukraina energiataristule ja ütles, et kardab eeloleval talvel Ukraina tsiviilelanike pärast.
«Ukraina rahvas on lõksus terroritsüklites, Vene Föderatsioon jätkab rünnakuid tsiviilobjektidele, nagu haiglad, koolid ja ostukeskused, ning korraldab pidevaid rünnakuid energiataristule, põhjustades üleriigilisi elektrikatkestusi,» ütles Türk ÜRO inimõigusnõukogus. «Kardan eeloleval talvel ukrainlaste pärast.»
Türki sõnul valmistab talle muret lahingutegevuse hiljutise eskaleerumise mõju tsiviilisikutele, muu hulgas Venemaal Kurski oblastis.
Türki büroo teatel palus inimõigusvolinik augustis Vene võimudelt ligipääsu riigi konfliktist mõjutatud piirkondadele, muu hulgas Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastile. Esmaspäeval ütles Türk, et Moskva keeldus taotlusest.
Rootsi valitsus teatas päeval, et eraldab Ukrainale 4,6 miljardi krooni (umbes 402 miljoni euro) ulatuses sõjalist abi, sealhulgas ründesõidukeid ja kaitsesüsteeme, ent märkis, et praegu ei ole kavas Kiievile hävituslennukeid saata.
Tegu on Rootsi 17. toetuspaketiga Ukrainale ning kuningriigi koguabi kasvab sellega 48,1 miljardi kroonini (ligi 4,2 miljardi euroni), mida on antud Kiievile alates Venemaa 2022. aasta sissetungist.