Euroliidu surve kandis vilja

2010. aasta presidendivalimiste järel toimunud repressioonide ilmselt tuntuim ohver, opositsiooni üks juhte Andrei Sannikov vabastati riigi kirdeosas asuvast Vitsebski vanglast üleeile. Eile pääses Magiljovi linnas vabaks Sannikovi endine abiline ja kaasaktivist Dmitri Bonda­renko. Mõlemad olid palunud Lukašenkalt armu ning autoritaarne president kiitis palved lõpuks heaks, vahendas AFP.

Veel tosin poliitvangi

Sannikovile oli eile varahommikul Minski raudteejaama vastu tulnud sadakond toetajat, kes hüüdsid «Elagu Valgevene!» ja «Meie president!». Sannikov, poolehoidjate kingitud roosi­sülemid käes, tänas neid toetuse ja solidaarsuse eest. Enda sõnul just see ta päästiski.

«See oli see, mis kutsus esile rahvusvahelise solidaarsuse. Ja nüüd peame saavutama ülejäänud poliitvangide vabastamise. See on kõige tähtsam,» ütles ta, enne kui kohtus taas oma naise Irina Halipi ja nende nelja-aastase poja Danikiga.

1990ndatel lühikest aega Valgevene välisministri asetäitja kohta hoidnud Sannikov oli mainekaim kandidaat, kes 2010. aasta detsembris presidendivalimistel Lukašenka vastu kandideeris. Miilits võttis ta kinni valimispäeva õhtul Minskis toimunud massimeeleavaldusel, kus kümned tuhanded inimesed protestisid Lukašenka ilmse sohiga saavutatud võidu vastu.

Kohus mõistis Sannikovi mullu mais massirahutuste korraldamise eest viieks aastaks trellide taha. Bondarenkot karistati kaheaastase vangistusega.

Samuti eile pealinna sõitnud ja seal poolehoidjatega, teiste seas Sannikoviga kohtunud Bondarenko lubas, et jätkab poliitilist tegevust, et Valgevenest saaks ühel päeval vaba Euroopa riik.

Põhjus, miks Lukašenka pärast ligi poolteist aastat kestnud jõumanöövreid meelt muutis, on seotud Euroopa Liidu survega, usuvad mitmed vaatlejad.

Bondarenko abikaasa Olga ei kahtle, et tema mees vabanes tänu ELi survele. «Euroopa on võtnud range positsiooni ja kui nii jätkatakse, peaksid nad vabastama kõik poliitvangid,» ütles ta AFP-le.

Sõltumatu analüütik Aleksei Korol arvab, et vangide vabastamise taga on küll lääneriikide sanktsioonide mõju, ent ei välista võimalust, et Lukašenka proovib taas oma vana taktikat – laveerida Venemaa ja euro­liidu piitsa ja prääniku vahel.

Valgevenes on siiani trellide taga tosin inimest, keda opositsioon peab poliitvangideks, nende seas on ka endine presidendikandidaat Nikolai Statkevitš. Ekspresident Stanislav Suškevitš ütles uudisteportaalile Charter-97, et nad kõik tuleb viivitamatult vabastada.

Sellele juhtis tähelepanu ka president Toomas Hendrik Ilves, kes ütles vastuses BNSile, et enne ülejäänud meelsusvangide tingimusteta vabastamist ei saa rääkida Euroopa Liidu ja Valgevene suhete normaliseerimisest. Ilvese arvates näitab Sannikovi vabastamine, et ELi ühtne välispoliitika saab olla tulemuslik.

Jäähoki MM ohus

ELi surve Minskile koosneb muu seas sanktsioonidest Lukašenka režiimi kõrgete ametiisikute ja firmade vastu. Näiteks kolme nädala eest otsustasid ELi välisministrid külmutada 29 Valgevene ettevõtte varad ühenduse maades ning keelata 12 isikul pääseda ELi.

Valgevene vaevleb praegu tõsises majanduskriisis, inflatsioon tõusis eelmisel aastal 108 protsendini, mistõttu halvendaksid uued sanktsioonid niigi kehva olukorda veelgi.

Osa vaatlejaid usub, et spordihull Lukašenka on pigem mures võimaluse pärast, et Valgevene kaotab repressioonide pärast õiguse korraldada 2014. aasta jäähoki MM.