Venemaa sõjaväeluure pani Eesti ametiasutuste vastu toime küberründed (5)

Keskkriminaalpolitsei on riigiprokuratuuri juhtimisel viinud läbi kriminaalmenetluse, milles tuvastati, et sama üksus pani 2020. aastal toime rünnakuid Eesti riigiasutuste vastu. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kolm GRU ohvitseri, keda on alust rünnakutes kahtlustada: Yuri Denisov, Nikolay Korchagin ja Vitali Shevchenko.

Välisministeeriumi teatel on tegemist ajaloos esimese korraga, mil Eesti omistab riigivastased küberrünnakud kuriteo toimepanijatele.

Kurikuulus üksus

Välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor Tanel Sepp sõnas, et omistamise avaldusega näitab Eesti selgelt, et küberruum pole oma olemuselt seadusetu. «Omistamine küberruumis ei ole lihtne ülesanne, kuid täna saame selgelt näidata, et oleme selleks suutelised ja jätkame ka tulevikus meie vastu suunatud rünnakute toimepanijate kindlaks tegemisega,» ütles Sepp.

Kapo jagas rahvusvaheliste partneritega ühisoperatsioonis nimega Toy Soldier vastastikku olulist infot, mis Eesti ja partnerite teavet täiendas. Eriti osas, mis puudutab ründe korraldanud küberüksust. Ka Eestis tuvastatud kahtlustatavate eest on Ameerika Ühendriigid välja pannud 10 miljoni dollari suuruse pearaha.

GRU 29155 sõjaväeüksus on vastutav riigipöördekatse, sabotaaži- ja diversioonioperatsioonide ning mõrvakatsete eest Euroopas.

GRU 29155 sõjaväeüksus on vastutav riigipöördekatse, sabotaaži- ja diversioonioperatsioonide ning mõrvakatsete eest Euroopas. «Venemaa Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Seetõttu kujutab GRU sõjaväeüksuse alla loodud küberründevõimekus ohtu Eesti riiklikule julgeolekule,» sõnati prokuratuuri, kapo ning politsei- ja piirivalveameti ühises pressiteates.

29155 on jätkanud Eesti riigivõrkude ja teiste riikide vastast tegevust. «Tänu keskkriminaalpolitsei, kapo ja Riigi Infosüsteemi Ameti (CERT-EE) koostööle küberturvalisuse tagamisel on õnnestunud ründed tuvastada ja tõkestada,» öeldi pressiteates.

Tagaselja vahistamismäärused

«Esimesed niidiotsad ja kahtlustatava tuvastasime juba uurimise varajases etapis, mis võimaldas meil koostöös teiste ametkondadega tõkestada suurema kahju ja leviku,» rääkis küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Riigiprokuratuur taotles Harju maakohtult kolme Eesti rünnakutega seotud kahtlustatava vahistamist. Harju maakohus nõustus taotlustega ja andis välja tagaselja vahistamismäärused.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on kolm meest kuulutatud vahistamismääruste alusel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. «Kuigi kahtlustatavad asuvad praegu teadaolevalt Venemaal, tähendavad rahvusvaheline tagaotsimine ja vahistamismäärused seda, et Venemaalt välja reisides saadab neid reaalne oht, et mõni riik peab nad kinni ja annab Eestile kohtu alla andmiseks välja,» ütles Verte.

«Küberoperatsioonid nii sabotaažiks, luureandmete hankimiseks või infooperatsioonide läbiviimiseks on Venemaa Föderatsiooni sõjalise doktriini järgi oluline hübriidsõja komponent. Kaitseme Eesti riiklikku julgeolekut ka küberruumis ja paljastame lisaks füüsilistele spioonidele ka küberluurajad,» kommenteeris kapo peadirektor Margo Palloson.

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) teatas, et Eesti ei olnud ainuke sihtmärk. «Kahjuks said pihta ka meie liitlased ja partnerid, nende seas Ukraina. Venemaa üks peamisi eesmärke on olnud Ukraina hävitamine, seda nii küberruumis kui ka konventsionaalsel sõjaväljal, ning Ukraina toetajate heidutamine.»

«Eesti mõistab hukka igasuguse pahatahtliku tegevuse, sealhulgas kübertegevuse, mis ohustab meie asutusi, meie kodanikke ja meie turvalisust. Nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline uurimine, kuhu kuulus 10 riiki, näitas, et Venemaa eesmärk oli kahjustada riikide arvutisüsteeme, saada kätte tundlikku informatsiooni ning anda löök meie kõigi turvatundele,» sõnas välisminister Tsahkna ning lisas, et Venemaa tegevus on kuritahtlik ja ettekavatsetud ning Venemaa tuleb võtta vastutusele.