Postimehe ajakirjanduskool ootab meediahuvilisi kõigist eluvaldkondadest

Tänavu kevadel viienda lennu lõpetanud Riin Lisett Rei ütles, et kavatses kursusega liituda juba siis, kui ajakirjanduskool alles alustas. «Aga kahtlesin, kas mul on ikka piisavalt aega, et see kursus päriselt läbi teha, aga lõpuks otsustasin siiski osaleda ja minu ootused täitusid,» lausus ta.

Rei töötab praegu Tartu Ülikooli Sihtasutuses kommunikatsioonijuhina ning tegeleb ka ärifestivali sTARTUp Day avalike suhetega. «Kindlasti aitas Postimehe ajakirjanduskooli kogemus nende töökohtade saamisele kaasa,» tõdes ta. «Saan palju paremini aru, mida tähendab ajakirjandus ja mis võiks ajakirjanikku huvitada. Pärast ajakirjanduskooli on minu saadetud pressiteadete avaldamise protsent kõvasti tõusnud.»

Praktiline kogemus

Rei sõnul sai ta õppida koolitajate enda kogemustest ja kõik see kokku jättis sügavama jälje kui näiteks slaididel olev informatsioon. «Mitme koolitaja puhul meeldis mulle väga nende ausus just enda vigu tunnistada – see annab hea võimaluse ise neid vigu vältida,» mainis ta.

Eraldi tõi Rei välja Priit Pulleritsu, kelle käe all läbiti artikli kirjutamise praktiline ülesanne ja analüüs. See andis palju alusteadmisi, millele tuginedes võib iga õppija juba enesekindlamalt ajakirjandust teha.

Lisaks loengutele ja ülesannetele sai tulla toimetusse praktikapäevale, mille Rei läbis Tartu Postimehes. «Tööpäev andis väga hea pildi ajakirjaniku igapäevast. Tuli ise uudist otsida, see toimetuse hommikusel koosolekul välja pakkuda, seejärel koguda infot, intervjueerida, kirjutada ja käia pildistamas, ning lõpuks enda artiklit ka lehes näha,» rääkis ta.

Postimehe koolitusjuhi Kristi Raudlepa hinnangul on ajakirjanduskoolis leitud hea tasakaal teooria ja praktika vahel. «Ajakirjandust õpetatakse Eestis mitmes kohas – Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja ka Postimehe ajakirjanduskoolis. Kui Tartus on rohkem teooriat ja Tallinnas rohkem praktikat, siis meil on kõik head asjad kokku pandud,» nentis ta.

Meedia toimimine

Kuigi ajakirjanduskoolist saab suurepärased teadmised ajakirjanduses tegutsemiseks, ei ole see mõeldud ainult tulevastele meediatöötajatele. «Kursus aitab mõista meedia toimimist ühiskonnas laiemalt ning just seepärast ootame väga erineva elu- ja töökogemusega inimesi,» lausus Raudlepp. «Tagasisides korduvadki tihti arvamused, et ajakirjanduskool on maailmapilti avardav, põnev, sisukas ning koolitajate kogemused ja elulised lood koolipäevi rikastavad.»

Kuigi ajakirjanduskoolist saab suurepärased teadmised ajakirjanduses tegutsemiseks, ei ole see mõeldud ainult tulevastele meediatöötajatele.

Kursuse jooksul käsitletakse teemasid uudise kirjutamisest kuni pressifotograafia, taskuhäälingu ja meelelahutusmeediani. Sel aastal on uue teemana lisatud tehisintellekt.

«Kogu maailm räägib tehisintellekti kasutamisest ning me ei saa seda kuidagi ignoreerida. Arutasime seda teemat juba kaks aastat tagasi, aga siis tundus selle jaoks veel veidi vara olevat, me ka ise alles õppisime,» rääkis Raudlepp. «Nüüd aga on tehisintellektipõhised tööriistad ka ajakirjanikel kasutuses, aidates nende tööd kiiremini ja efektiivsemalt teha, ning tundus olevat õige aeg see teema õppekavasse liita. Tutvustame muu hulgas, kuidas kasutada tehisintellekti väärtuspõhise ajakirjanduse tegemisel, kaotamata samal ajal usaldusväärsust.»

Pool aastat vältava kursuse õppekava tugineb Postimehe toimetuse, Tallinna Ülikooli meediaõppejõu ja Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemäe ning arvamustoimetuse juhataja Mart Raudsaare mõtetel. Lisainfot registreerimise kohta leiab Jaan Tõnissoni Postimehe fondi kodulehelt.