/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/22/16306916t1hef77.jpg)
Üleminek eestikeelsele õppele 1. ja 4. klassis ja eestikeelsele tegevusele lasteaias algas kolm päeva tagasi ning haridusminister Kristina Kallase sõnul vajavad nüüd lapsed, lapsevanemad ja koolid aega ja rahu, et uude rutiini sisse elada.
Kallas: eestikeelsele õppele üle läinud lapsed vajavad koolirahu (3)
«Rong alles sõitis jaamast välja ja pole veel hoogu sissegi saanud,» ütles Kallas. «Anname nüüd lastele ja õpetajatele aega ja koolirahu, anname neile võimaluse ise sättida sõidu tempot ja harjuda teekonnaga. Usaldame õpetajaid. Ülemineku edukusele saab hinnanguid anda mitme aasta pärast, mitte mõne päeva, nädala või kuu järel.»
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul peab lapse emakeelest sõltumata esikohale seadma lapse huvid ning iga laps väärib austust ja toetust kooliteel. «Oluline roll on siin ka lapse vanematel, kes saavad lapsele pakkuda vajalikku tuge ja turvatunnet ning luues kodus keskkonna, kus laps tunneb end hoituna ja väärtustatuna. Turvaline kodu ja toetav vanemlus on vundament, millele rajatakse lapse enesekindlus ja valmisolek kooliteed alustada,» ütles Riisalo.
Ülemineku edukaks toimumiseks on vaja, et kool ja kodu teeksid koostööd ning vajalikku tuge saaksid nii õpetajad kui lapsed lasteaias ja õpilased koolis, samuti lapsevanemad.
Eesti keelest erineva emakeelega lapsevanem peaks oma eesti keeles õppivat last igati toetama ja olema lapse edusamme oodates kannatlik. Lapselt, kes alles läks lasteaeda või kooli, ei saa oodata nädala või isegi paari kuu pärast head eesti keele oskust. Oluline on teada, et kui eesti keelest erineva kodukeelega laps satub eestikeelsesse õpikeskkonda, on loomulik, kui tal tekib nn vaikiv periood. See möödub, kui laps on õpikeskkonnaga kohanenud. Sellises olukorras saab lapsevanem last toetada, näidates üles huvi eesti keele vastu.
Lasteaias toetatakse eesti keelest erineva kodukeelega laste eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu.
Lapse keeleoskus areneb kõige paremini igapäevase suhtluse käigus, kuid suheldes võib tekkida ka probleeme ja barjääre. Sujuvat suhtlemist võib takistada puudulik keeleoskus, hirm teha vigu või stress, mis kaasneb teises keelekeskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja kannatlikkusega neid probleeme leevendada.