Tipp-lastekirjanikud teavad meeldimise valemit

Eesti Lastekirjanduse Keskuse juht Triin Soone ütles kogemusele tuginedes, et edu valem on lihtne. Lasteraamatus peab olema seiklusi, nalja, piisavalt lahtisi otsi ja mis peamine - kaasaegne omamaine tegevuskeskkond.

«Lapsed tahavad elada tänases päevas,» põhjendas Soone. See on ka põhjus, miks pere vanemale lapsele aastate eest meeldinud lasteraamat ei pruugi noorimale üldse korda minna.

Keerulisem lugu on kümnendite taguste muinasjuturaamatutega, mis paljudes peredes seisavad riiulis tänini. Selline teos saab lapse poolt leigema vastuvõtu osaliseks, kui värske seiklusjutt interneti, virtuaalelu ja kõigi kaasaegsete tehnikavidinatega.

Eesti asi

Soone andis eile üle tänavused Nukitsa lastekirjanduse konkursi auhinnad lastekirjanikele Kristiina Kassile ja Mika Keränenile ning kunstnikele Heiki Ernitsale, Maigi Magnusele ja Anni Mägerile. Lastekirjanduse keskus on auhinda jaganud juba 20 aastat ja teab, kuidas huvid muutunud on.

Tänavusel konkursil osalenud 205 raamatu headust hinnanud rohkem kui 7000 lapse hääled näitavad üht: «Põnevus peab olema seotud meie oma asjadega, toimuma siinsamas Eesti pinnal,» ütles Soone. Ikka selleks, et lapsel oleks kergem seikluste ja seiklejatega samastuda.

Vähem oluline ei ole ka see, kuidas sündmused on kirja pandud. Pisimgi vananenud väljend dialoogis või ellu sobimatu ese süžees võib lapses võõristustunde tekitada.

Vananenud teoseid ei soovi lapsed Soone sõnul lugeda tõenäoliselt seetõttu, et raamatute kaudu käib enda ümber oleva maailma avastamine ja teada tahetakse selle kohta, mis just praegu aktuaalne on. Seda võimendab asjaolu, et kaasaegsed kangelased tegutsevad mitmel rindel – internetis, tele-ekraanil ja raamatutes.

«Kõik laste poolt armastatud tegelased seiklevad veebimaailmas või filmis või jõuavad raamatusse. Nendega tahetakse kohtuda absoluutselt igal pool, ei saa öelda, et raamatus need tegelased ei elaks,» ütles Soone, tuues näiteks Jänku Jussi, Lotte ja Nõianeiu Nöbinina.

Sõna levib kiiresti

Vanematel ei tasuks alahinnata ka seda, kui kiiresti levib info heade raamatute kohta. «Laste vahel käib väga aktiivselt raamatute soovitamine. Seal ei mängi nii palju rolli vanemad ja õpetajad. Lapsed on väga kõvad autoriteedid selles vallas üksteisele.»

Soone sõnul on märgata, et raamatu edu kaalukeeleks on suuresti ka see, kuidas teevad koostööd seda välja andvad täiskasvanud – kirjanik, kirjastaja ja kunstnik.

«Hea Eesti raamatu puhul on näha, kuidas koostöö toimib. Oluline roll kirjastajal, kes head lugu aitab toimetada ja keeleliselt korrektsemaks teha, leiab sinna juurde illustraatori ja pildid. Seetõttu ei pruugi nendest raamatutest, mida kirjanikud üksi välja annavad, see laste lemmik tulla.»

Soone sõnul näitab lasteraamatute head taset see, et kirjastajate ustele koputavad sageli ka Läti kolleegid, et siinne menuk ka naaberriigi raamatupoodidesse jõuaks.