Õiguskantsler: seaduses vea parandamine ei vaja väljatöötamiskavatsust

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis õiguskantslerile kirja, milles palub nõuandeid bürokraatia vähendamise kohta.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tuleks bürokraatia vähendamiseks seadusest leitud vigade parandamisel eelistada eelnõu väljatöötamiskavatsuse asemel probleemi lahendamist kiiresti konkreetse ja selgelt sõnastatud seadusemuudatusega, millele lisatakse seletuskirjas üksnes olulist sisaldav mõjuanalüüs.

«Leian, et juhtudel, mil tuleb parandada seaduses ilmnenud viga või lahendada esile kerkinud probleem, võiks väljatöötamiskavatsuse koostamise asendada arusaadavalt sõnastatud väikesemahulise eelnõu ja seletuskirja koostamisega ning anda neile, keda muudatus puudutama hakkab, piisavalt aega esitada konkreetseid ettepanekuid eelnõu parandamiseks. Nõnda hoitaks kõikide asjaosaliste aega kokku,» ütles õiguskantsler.

Kui on näha, et probleemi lahendamiseks on vaja olukorda reguleerida õigusaktiga, kuid tegemist ei ole uudse lahendusega ning kui eelnõu koostamine võtab eeldatavasti vähem aega kui väljatöötamiskavatsuse koostamine, tulekski õiguskantsleri sõnul kohe alustada eelnõu tegemist ning väljatöötamiskavatsusest loobuda.

«On arusaadav, et kui ei ole veel teada, kas eelnõu keskne lahendus saab piisava toetuse, püütakse hoiduda eelnõu kõigi vajalike sätete väljatöötamisest. Sellises olukorras võiks väljatöötamiskavatsuse koostamise asemel tutvustada eelnõu keskset sätet ja selle juurde lisada seletuskirja, milles antaks teada, et muud muutmist ja lisamist vajavad normid esitatakse järgmises kooskõlastusringis,» tähendas õiguskantsler.

Eelnõu ettevalmistamisel kulutatakse rohkem aega väljatöötamiskavatsuse koostamisele ja kooskõlastamisele

Madise tõi välja, et praegu kipub olema nii, et eelnõu ettevalmistamisel kulutatakse rohkem aega väljatöötamiskavatsuse koostamisele ja kooskõlastamisele.

«Õigusakti tegelik mõju bürokraatia selgub aga alles eelnõust. Puudutatud isikutele antakse eelnõu kohta arvamuse esitamiseks liiga vähe aega,» ütles õiguskantsler.

Madise lisas, et oluline on jälgida, et eelnõu koostaja analüüsiks eelnõu põhiseaduspärasust ja põhjendaks põhiõiguse piirangu kehtestamist. Veel kiputakse seletuskirjadesse mõnikord kuhjama teksti, millest ei ole eelnõu mõistmisel suuremat abi, kuid samas jäetakse selgitamata normi eesmärk.

Riigikogule tuleb selgelt teada anda, kui Euroopa Liidu õigusaktid pole kooskõlas Eesti põhiseadusega 

«Riigikogule tuleb selgelt teada anda, kui vastuvõetud Euroopa Liidu õigusaktis on normid, mille kooskõla Eesti põhiseadusega on vaieldav. Kui tegemist on Euroopa Liidu õigusaktiga, mille ülevõtmiseks on vaja Eestis vastu võtta seadus, tuleb seletuskirjas näidata, millised õigusakti ülevõtmiseks algatatud seaduseelnõu sätted on vastuolus Eesti põhiseadusega ja milles vastuolu seisneb. Kui seaduseelnõu koostajad leiavad, et vastuolu tõttu saab tugineda PSTSile, peab seletuskirjas esitama selle kohta analüüsi,» edastas Madise.