Kiirabijärjekorrad haigla ukse taga tõid riikliku järelevalvemenetluse

Menetlused alustati Tallinna kiirabi, Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla suhtes. Selle käigus selgitatakse, mida tehti selleks, et patsientide ooteaeg jääks lubatud ooteaja piiresse.

Nimelt näeb määrus ette, et erakorralise ja eluohtliku seisundi korral on haigla kohustatud abivajaja viivitamata haiglasse vastu võtma ning ooteaeg ei tohi olla pikem kui 15 minutit. Ooteaeg mitte-erakorralise seisundi korral on 30 minutit. 13. augustil, mil pikast järjekorrast avalikkust teavitati, seisti EMO ukse taga neli tundi.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann selgitas, et vastavalt määrusele peavad kiirabibrigaadi pidajad ja haiglad teavitama terviseametit elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul.

«Siiski, Tallinna kiirabi ei ole tänavu teatanud elutähtsa teenuse katkemise ohust, kuigi nad on korduvalt teavitanud EMOde järjekordadest, mis tekivad kiirabibrigaadide ootele jätmise tõttu haiglate juures.»

Terviseamet on Friedemanni sõnul selliste teavituste korral alati teinud koostööd Tallinna kiirabi ja haiglatega, et leida lahendusi olukorra leevendamiseks. «Koostöö haiglate vahel on kindlasti oluline järjekordade vältimiseks, kuid senini ei ole olnud selliseid olukordi, kus oleks tekkinud oht elutähtsa teenuse katkemiseks,» täpsustas ta.

Algatatud menetlused peavad tema sõnul näitama, kuidas määruse nõudeid täidetakse, milliseid tegevusi konkreetsel juhul tehti ja selle järel saab terviseamet analüüsida tervikpilti, kas ja milliseid muudatusi on vaja olukorra parandamiseks teha.