Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Helenius: oleksin väga õnnelik, kui Jürgen Ligile antakse riigirahanduses diktaatorlik võim (9)

Copy
Joakim Helenius
Joakim Helenius Foto: Taavi Sepp

Ärimees ja endine Eesti 200 liige Joakim Helenius nentis Kuku hommikuraadios, et poliitikute jaoks on viimasel ajal palju lihtsam makse tõsta ja mitte selle asemel riigieelarve kulusid kärpida.

Heleniuse hinnangul ei vasta tõele narratiiv, et riigiaparaadis puudub suur ametnike hulk, keda lahti lasta. «Nagu on ettevõttega, siis alati saab kärpida. Tõhusus ei ole kinni ainult selles, kui palju ametnikke sul kuskil on. Tõhusus on kinni selles, kui hästi sa neid kasutad ja kas saad uued IT-süsteemid tõhusamaks teha, näiteks tehisintellekti kasutades. Samu teenuseid saab pakkuda ka poole rahaga,» rääkis Helenius. Ta tõi ka välja, et riigisektoris on palgad tõusnud oluliselt kiirema tempoga kui erasektoris. 

2023. aasta riigikogu valimiste eel rääkis Helenius ambitsioonidest saada rahandusministriks. Kas Eesti elu oleks sellise stsenaariumi täitumisel olnud parem?

«Kui vaatame seda, milline oli Eesti 200 valimisprogrammis majandus- ja rahanduspoliitika, mida ma kirjutasin, ning kui me seda oleksime jälginud, oleks olukord küll palju parem. Loomulikult on nii, et üks erakond üksi ei saa midagi otsustada,» rääkis Helenius. Sellest, mida oli aga näha Eesti 200 osalusel koalitsioonilepingus, ei olnud valimisprogrammiga võrreldes midagi näha. «Pigem oli näha ainult seda, et teatud isikud saavad head ametikohad iseendale ja ma arvan, et see ei ole poliitika mõte.»

Rahandusminister Jürgen Ligi meeldib Heleniusele väga ja ta räägib asjadest nii, nagu tema näeb. «Rahandusministrina on sul palju parem arusaam, kuidas riigi rahandus toimib - kust tulevad tulud ja kuhu lähevad kulud. Tema saab sellest palju paremini aru kui keegi teine Eestis. Mina küll kuulan seda, mida Jürgenil on rääkida. Ma oleksin ise väga õnnelik, kui Jürgenile antakse mingid diktaatorlikud võimed Eesti majandus- ja eelarvevaldkonnas. Siis läheks Eestil tulevikus paremini.»

Tagasi üles