GRAAFIKUD ⟩ Uuel kooliaastal on tähelepanu tehisintellektil

«Vaatamata sellele, et meil on võib-olla negatiivsed meeleolud seoses demograafiliste numbritega, siis nüüd on tuhat õpilast rohkem õppimas kui eelmisel aastal. Õpilaste arv kasvab ka järgmistel aastatel,» rääkis minister Kristina Kallas. 

Septembris asub üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse õppima ligikaudu 165 000 õpilast, keda on umbes tuhande võrra enam kui aasta varem. Lähiaastatel õpilaste arvu kasv jätkub. Sellel õppeaastal alustab esimest korda kooliteed umbes 15 000 õpilast.

Õpilaste arvu muutus on aga piirkonniti erinev – kasv on koondunud enim Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbrusesse, samas kui näiteks Ida-Viru, Valga, Põlva ja Järva maakonnas on õpilaste arv kahanenud. 

Kutseõppe õpilaste üldarv on veidi kasvanud. Kasvu taga on eelkõige kutsekeskhariduse õpilaste lisandumine, samas täiskasvanud õppijate arv ja osakaal on viimastel aastatel vähenenud. Üliõpilaste arv on kahel viimasel õppeaastal veidi langenud. Üldhariduse koolivõrgus tehakse mitmeid ümberkorraldusi, mis enamjaolt on seotud koolide liitmise või kooliastmete sulgemisega.

Õpetajate töötasu kasv jätkub ning riik peab oluliseks ka lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate omaga võrdseks tõstmist, samas töötab üldhariduskoolides endiselt palju õpetajaid osakoormusega. 2024/2025. õppeaasta täpsed õpilaste arvud selguvad novembri keskpaigas, kui koolid ja omavalitsused on esitanud andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). 

Tehisaru pöörab maailma pea peale

Minister Kallas rääkis pressikonverentsil, et tehisaru on siin, et jääda. «Sügisest alustame õpetajate koolitamisega tehisaru kasutamisega õppetöös. Need õpetajad, kes selle läbivad, siis saavad ka litsentsi selle kasutamiseks,» mainis Kallas. 

Ajuteadlane ja ministeeriumi tehisintellekti töörühma liige Jaan Aru rääkis pressikonverentsil, et hariduses on vaja mõnda asja muuta ja tehisaru sunnib neid muutusi tegema. 

«Kui te esitate küsimusi või koolitöö, siis ta loob uued vastused. Kui 15 õpilast esitavad sama küsimuse, siis ta ei loo neile sama vastust. Kes on proovinud sinna sisestada eesti riigieksamite küsimusi, siis tänane süsteem saab sellega hästi hakkama. See tähendabki, et iga kool ning õpetaja peaks olema nendest võimalustest teadlik,» rääkis Aru. 

Uuringust, milles osales umbes tuhat õpetajat, selgus, et 72 protsenti neist on tehisaru võimalusi kasutanud ning sellega seoses on umbes pooled õpetajad midagi oma õpetamises muutnud. 

«Kui uurida, mida on muudetud, siis 35 protsenti ütles, et nad on hakanud rohkem õpetama kriitilist mõtlemist. Aga meil ei ole ülevaadet, kuidas seda tehakse. Kõige murettekitavam oli see, et vaid 16 protsenti on muutnud oma kodutöid tehisarukindlamaks,» lausus Aru. «Me teame, et õpilased ja üliõpilased kasutavad tehisaru.»  

Ta ütles, et umbes 400 Tartu Ülikooli tudengi küsitlusest selgus, et neist 70 protsenti on kasutanud tehisaru, ja nendest omakorda umbes pooled kasutavad seda iga nädal oma kodutöödes. «Miks see on probleem? Sest see, et me kasutame tehisaru kodutööde tegemiseks, viib selleni, et me ise ei õpi,» rõhutas ta. 

«Kui meil on võimalik mitte mõelda, siis me kasutame seda. Kui meil on võimalus kodutöö tehisaruga ära teha, siis me teeme seda. Aga kui me ei harjuta, siis ajus ei arene mõtlemismuster. Kui me mitte midagi ei muuda, kui me midagi teisiti ei tee, siis õpilased kasutavad tehisaru kodutööde tegemiseks, kuid tegelikult ei saa sellest targemaks,» selgitas Aru. 

Ümberpööratud klassiruumi idee

Selleks, et tehisarusüsteemidest aru saada, peavad õpetajad õppima seda kasutama. «Kõik õpetajad peaksid neid süsteeme proovima. Proovige,» julgustas Aru.

«Me peaksime tunduvalt vähendama kirjalikke kodutöid, sest sel ei ole lihtsalt mõtet – meil ei ole mingeid võimalusi tuvastada, kes kasutas tehisaru ja kes mitte,» rääkis Aru.

Aru pakkus ühe lahendusena välja ümberpööratud klassiruumi ehk kodutööde kasutamise selleks, et loobuda tundides loengu pidamisest. Kodutöö on tunni ettevalmistus, huvi äratamine ja teemadega eeltutvumine. Kodutöö mõte on tekitada küsimusi ja tulla nendega järgmisel päeval kooli. Sel juhul saaks tunnis kohe alata kodus loetu-uuritu arutelu, küsimuste üle arutlemine, probleemide ja juhtumite kallal pusimine jne. Kodutööd ei saa olla sellised, kus tehisaru teeb õpilase eest mõttetöö ära.

«Me tahaksime, et koolid, õpetajad ja õpilased kasutaksid tehisaru. Aga et see läheks hästi, siis me peaksime muutma kodutöid. Kui me võtame suurema pildi, siis me tahame, et tehisaru toetaks päris aru,» rääkis Aru. 

Kuidas me saaksime olla tehisaru kasutamisel maailmas esirinnas? «Raske on uut tehisaru luua. Pigem mulle tundub, et praegu on meie võimalus olla riik, kus kõige rohkem õpilasi oskab tehisaru mõistlikult kasutada,» vastas Aru.