/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/08/19/16298964t1h8760.jpg)
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing «LUNEST» algatas petitsiooni, milles kutsub riigikogu ja valitsust kaaluma ühingu ettepanekuid narko- ja karistuspoliitika ümberkujundamiseks.
Petitsioon: sõltlaste ühing tahab uimastitarvitamise eest määratavate karistuste leevendamist (2)
Algatus juhib tähelepanu asjaolule, et iganenud või tagurlikud karistuspoliitilised meetmed, nagu trahviühiku määra tõstmine 2025. aastal, võimendavad uimastikahjusid selle asemel, et soodustada riikliku uimastiennetuse strateegia eesmärke.
«Meie, allakirjutanud, leiame, et nende eesmärkide saavutamine on väga keeruline kui mitte võimatu seni, kuni kehtivad praegused ebaõiglased ja ebaproportsionaalsed karistused uimastite isiklikuks tarbeks omamise ja tarvitamise eest,» kirjutavad MTÜ esindajad petitsioonis.
Tervise Arengu Instituudi uuringutele ja Euroopa Liidu riikide karistuspraktikate ülevaadetele toetudes leiavad algatuse koostajad, et narkosüütegude eest karistamine arestiga ja eelseisev trahviühiku määra tõus teeksid sõltuvushäirega elavate inimeste jaoks niigi keerulise ja sageli kuluka abi ja ravi leidmise protsessi veelgi keerulisemaks.
Seda arvesse võttes edastatakse algatusega riigikogule ja Vabariigi Valitsusele mitmed ettepanekud. Ühingu hinnangul tuleks kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ei oleks võimalik võtta isikutelt vabadust, ehk karistusena ei oleks võimalik määrata aresti.
Lisaks leitakse, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest määratav rahaline karistus peaks olema väiksem kui senine 300 trahviühikut, ja et võimalik maksimaalne rahatrahvi suurus ei ületaks praegu kehtivat maksimaalset võimalikku trahvisummat (kuni 1200 eurot).
Veel tuleks petitsiooni algatajate sõnul kaaluda aine tarvitamise kui üldse kõige vähem ohtlikuma teo süüteo koosseisust väljaarvamist või sellele eraldi leebema koosseisu loomist.
«Rahvusvaheliste uimastikeeluseaduste enam kui sajandipikkune ajalugu on näidanud, et pealtnäha lihtsad, sirgjoonelised ja poliitiliselt mugavad meetmed, nagu lauskeelustamine ja tarvitajate karistamine, ei toimi, vaid teevad olukorra hullemaks,» võtavad autorid rahvaalgatuse kokku.
«Me usume, et selles petitsioonis välja pakutud meetmed on vähim, mida meie riik saab teha, et meie ühiskond saaks viimaks asuda kindlalt arenema ohutuma, tõhusama ja inimväärsema uimastipoliitika poole, ja nõuame, et riigikogu ja Vabariigi Valitsus asuksid neid kõige lähemas võimalikus tulevikus vaagima ja ellu rakendama.»
Algatusega on võimalik tutvuda rahvaalgatuse veebilehel.
Eesti narkopoliitika 2030. aastani on strateegiline dokument, milles on sõnastatud Eesti kõige olulisemad narkovaldkonna sihid.
Poliitika koostamisse olid kaasatud siseministeerium, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Tervise Arengu Instituut, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, ravimiamet, Eesti Haigekassa, Tallina sotsiaal- ja tervishoiuamet, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing «LUNEST», Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Eesti linnade- ja valdade liit, maakondlikud arenduskeskused.