/nginx/o/2024/08/10/16282859t1h0669.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Irja lutsar (Eesti 200) meenutas, et Tallinna haiglahooned on kõik ehitatud eelmisel sajandil, mistõttu pole kahtlustki, et taristu vajab uuendamist. Enne aga, kui uue haigla planeerimisega edasi minna, tuleks esmalt korrastada Tallinna meditsiinisüsteem. Näiteks Tartus toodi eraldiseisvad haiglad esmalt ühtse juhtimise alla ning alles seejärel hakati etapiviisiliselt nende taristut uuendama.
«Tallinnas puuduvad aga vastused küsimustele nagu, mitu erinevat haiglat Tallinnas vaja läheb ning missugune on nende omavaheline tööjaotus. Siiani vaieldakse, kas Tallinnas peaks olema üks või kaks sünnitusmaja või kas lastehaigla jätkab eraldiseisva üksusena või liidetakse see mõne teise haiglaga ning kui liidetakse, siis kellega. Samuti pole selgelt defineeritud Tallinna haiglate roll Eesti meditsiinisüsteemis ja uue põlvkonna meedikute õpetamises. Enne kui neile küsimustele vastatud pole, ei saa ka uue haigla planeerimist jätkata,» rõhutas Lutsar.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)