Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Uuring: valdav enamus pole valitsuse tööga rahul (5)

Copy
Kristen Michali valitsus.
Kristen Michali valitsus. Foto: Madis Veltman

Valdav enamus pole valitsusega tööga rahul ning seda hinnangut pole muutnud ka peaministri vahetus, selgub ühiskonnauuringute instituudi ja Norstat Eesti värskest küsitlusest.

Kord kuus küsitakse lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta ning viimases küsitluses paluti esimest korda  hinnata peaminister Kristen Michali tööd.

Viimaste tulemuste põhjal arvab vaid 26 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 65 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

16 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 28 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama. 56 protsenti vastajatest aga märkis, et ei oska peaministri tööga hakkama saamise kohta arvamust avaldada.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et kuigi peaminister vahetus, ei ole valijad siiski valitsuse tööga valdavalt rahul. «65 protsenti valijatest leiab, et valitsus teeb oma tööd halvasti. See tagab Isamaale kui enamiku valijate jaoks ainsale aktsepteeritavale opositsioonierakonnale väga tugeva kandepinna,» rääkis Mölder.

Tema sõnul on valijad Reformierakonna peaministri Kristen Michali suhtes suuresti veel äraootaval seisukohal – enam kui pooled ei oska tema tegevusele veel hinnangut anda. «Ja ilmselt just seetõttu me ei näe ka seda, et oravad oleksid peaministri vahetusest toetuse mõttes võitnud. Nii kaua, kui valijate seisukoht valitsuse kui terviku suhtes on aga väga negatiivne, on ilmselt vähetõenäoline, et nad ka peaministri tegevuse lõppkokkuvõttes heaks kiidavad,» ütles Mölder.

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,9 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 17,4 protsenti ja Reformierakonda 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Tagasi üles