Kindlustaja: suurimad tulekahjude süüdlased on kodumasinad

«Meie portfellis on selle aasta suuremate tulekahjude põhjustajateks olnud kodumasinad. Kõige ohtlikumaks neist saab pidada külmikut, millele järgnevad pliidid ja nõudepesumasinad,» avaldas Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden kõige tuleohtlikumad kodumasinad.

Süttida võivad kindlustaja sõnul ka teised seadmed ja kodumasinad. Näiteks sai eelmisel aastal üks põleng alguse mullivanni elektrisüsteemist, mille tagajärjel sai kahjustada vann ja seda ümbritsev viimistlus, kahju suurus ulatus 8000 euroni, aga teatatud on ka põlema läinud boileritest ja rösteritest.

Üheks ohtlikuks seadmeks, mis erinevatest kindlustusjuhtumitest peasüüdlasena läbi käib, on Gildeni sõnul aku. Nii on laadimise käigus läinud põlema sülearvuti akud, aga ka akupank. «Viimase puhul avastati süttimine piisavalt kiiresti ning kahju suurus jäi 2000 euro juurde. Teada on ka juhtum, kus toas läks põlema ja plahvatas akuga mänguauto. Õnneks oli pererahvas kodus, kahjule saadi kiirelt jälile ja keegi viga ei saanud. Hoolimata kiirest tegutsemisest tuli selle juhtumi puhul siiski ette võtta põranda vahetus, mis läks maksma 2000 eurot,» rääkis Gilden akudega seotud kahjudest.

Kodumasinast või seadmest alguse saanud juhtumi puhul jääb keskmine kahju kindlustaja sõnul 20 000 euro juurde. Selle aasta suurim kahju küündib aga 100 000 euroni ning selles loos ongi just süüdi kõige ohtlikumaks kodumasinaks tituleeritud külmik. Viimase süttimise tõttu sai tule-, tahma- ja veekahjustusi kogu eramu.

«Peamiselt on selliste juhtumite puhul määravaks seadmete vanus, ebapiisav hooldus, vale kasutus ning ülekoormus. Näiteks tuleks vähemalt kord aastas koristada külmkapi tagune tolmust ja mustusest, samuti ei tohiks eirata imelikke hääli, mis kodumasina peatselt saabuvast rikkest teada annavad,» õpetas Gilden.

Kui majas või korteris on vana elektrijuhtmestik, siis tuleks igasuguse kodutehnika kasutamisel äärmisel ettevaatlik olla ning iga kasutuskorra järel veekeetja, röster, laadija ja muud seadmed kohe seinast välja võtta. Üldiselt peaks iga inimene veenduma, et tema kodu elektrisüsteem on korras ning mitte üle koormatud.

«Iga süttimise puhul ei ole aga tegemist vana seadmega. Harvad pole olukorrad, kus tegemist ongi lihtsalt vigase seadmega. Ka tugev tuul tekitab tihti elektrikatkestusi ja voolukõikumisi, mis omakorda võivad mõjutada kodumasinate toimimist. Need kodumasinad, mis ei ole mõeldud pidevaks tööks, tuleks tormide eel kindlasti vooluvõrgust välja võtta,» soovitas Seesami esindaja.

Kindlustaja sõnul ei osata ohtu näha ka laadijates, mis päris paljudel inimestel on pidevalt seinas, et siis vajadusel juhe mugavalt vaid telefoniga ühendada. Turvalisuse huvides tuleks laadija pärast laadimist alati vooluvõrgust eemaldada.

«Olgu tulekahju põhjus milline tahes, ikka ja jälle jõuame suitsu- ja vingugaasi anduri olemasoluni. Hoiatavad abimehed tagavad selle, et õnnetust saab hiljem õnnelikuks nimetada. Näeme, et tänu toimivatele anduritele kiirelt avastatud kahjude suurused jäävad 5000 euro piiresse. Kui aga andurid on vanad, ei tööta või neid pole üldse, on tagajärjed päris kurvad ning teada on ka selline juhtum, kus külmiku juhtmetest alguse saanud tuleroaks langes terve kodu,» tuletas Gilden meelde toimiva suitsuanduri tähtsust.

Tule kustutamise seisukohast on olulised just esimesed minutid, mis kuluvad tavaliselt paaniliselt helistamisele või õiges suuruses ämbri otsimisele ja päästemeeskonna ootamisele. Seepärast soovitab kindlustaja lisaks andurile muretseda koju ka tulekustuti.

«Öeldakse, et esimesel minutil kulub tule kustutamiseks üks liiter vett, teisel minutil 10 ja kolmandal juba ligi 100 liitrit vett. See annab hästi aimu, kui kiirelt tuli levib,» rääkis Gilden.

Kustutiga kulub väiksema tulekolde kustutamiseks keskmiselt 5–10 sekundit ehk siis varakult avastatud tulekahju on koduste hoiatus- ja tulekustutusvahendite abil hallatav mõne sekundiga.