Jürgen Ligi Tallinna linnavõimust: rehepapid tulid riigile ta oma rahaga kosja

«Rehepapid tulid riigile ta oma rahaga kosja. On see nüüd Tallinna linnavalitsus või esialgu nende asutatud sihtasutus, aga raehärra teatas, et kui riik ehitab enda raha eest Tallinnale haigla, on nemad nõus selle käigus riigile laekuvad maksud riigile «tagasi» andma. Päris hämmastav, et see keskerakondlik petuskeem raes folkloorina edasi elab, aga eks ma siis pea selgitama,» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias. 

Ligi märkis, et igasuguse ehitamise või kulu käigus laekuvad maksud, ent need lähevad seadusega määratud kohta. Tulumaks läheb peamiselt omavalitsusele. 

«Tallinna unistatav haigla poleks maksude poolest kuidagi unikaalne ega tekiks mingeid makse ekstra võrreldes eelarveprognoosis juba arvestatuga. Haiglale kulutades jäävad tulemusena laekumata maksud mingilt muult tegemata jäävalt kulult. Kui kulutada rohkem ehk mõlemale, tekib küll makse rohkem, aga päriselus saab põhja lastud riigirahandus kulutada hoopis loodetust vähem, mitte rohkem,» kirjutas Ligi. 

Tallinn on pealinna staatuse tõttu ja majanduskeskusena niigi privilegeeritud seisus ning nii riigi- kui eraraha pöörleb siin niigi ebaproportsionaalselt palju, leidis Ligi. Ta lisas, et omavalitsused saavad vastavalt ka lisamakse. «Sealhulgas on Tallinn suurim meditsiinikeskus, kus kulub suurim osa riigi sotsiaal- ja teistest maksudest,» rõhutas Ligi. 

«Positiivse poole pealt seda, et mul ei ole plaani Tallinnalt neile riigi toel kogunevat tulumaksu «tagasi» nõuda ega põhjendada seda riigi nõustumisega Tallinna staatuse ning majandus- ja meditsiinikeskuse eelisega. Peegelpilt linna jutust oleks see, kui Tallinn eraldaks raha riigi kuludeks ja riik oleks nõus selle käigus linnale genereeritavad maksud «tagasi» andma linnale,» kirjutas rahandusminister. 

Minister leiab, et haiglavõrgu ümberkorraldamine on loogiline, ent betoon ei ole meditsiini prioriteet. «See oli teada juba siis, kui Keskerakonna linnavalitsus ja nende osalusega koalitsioonid endale Euroopa taasterahastu lõviosa kombineerisid. Seda ütles ka Euroopa komisjon ja heitis ette, et see tükk on taastrahastu mõõtmes ka ebaproportsionaalselt suur. Kui Eestil koroonas kardetust paremini läks ja me majandus kiiresti taastus, ostutus taasterahastu meie jaoks tubli paarsada miljonit väiksemaks. Oli ainult loogiline, et ebaloomulikult suur ja vähem põhjendatud tükk sinna seepeale sisse ei mahtunudki. Pole reaalne, et eelarvekriisis riik nüüd oma maksurahast asenduse leiab ja on täiesti ebamõistlik 850-miljoniline Eesti suurim ehitis käivitada ilma rahalise plaanita. Seda väljakuulutatud 18-miljoniline projekteerimishange paraku tähendab,» selgitas Ligi. 

«Aga poliitilises vorstikauplemistes ja valitsuste vahetudes on ka võimatud rumalused võimalikud, tarkade asjade asemel paraku,» nentis rahandusminister.