Pruunsild ja Humal astusid täna kohtu ette (2)

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) endine kinnistu jäi 2017. aastal kolimise tõttu vabaks. Kohtueelses menetluses kogutud andmetest nähtub, et Tartu linn kaalus kinnistu Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS) omandamist vahetuslepingu alusel, plaanides hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja hoonega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas.

Sellest, et Tartu linn loobuks endise ERMi hoone ostmisest, oli huvitatud Pruunsild, kes soovis, et selle kinnistu saaks endale üliõpilaskorporatsioon, millesse ta ka ise kuulub. Süüdistuse kohaselt asus Pruunsild seejärel Humalat survestama, et ta veenaks Tartu linnavalitsuse liikmeid võimalikult kiiresti kinnistu ostmisest loobuma. 2023. aasta jaanuaris loobus Tartu linn kinnistu omandamisest ning sama aasta kevadel korraldas RKAS uue enampakkumise, mille võitis Pruunsillaga seotud üliõpilaskorporatsioon.

Süüdistuse kohaselt osales Humal Tartu abilinnapeana erinevatel kinnistust loobumisega seotud Tartu linnavalitsuse koosolekutel, vestlustel ja istungitel, kus väljendas enda ja ka Pruunsilla seisukohta, et linn loobuks kinnistu omandamisest ja ettevõtja Pruunsild saavutaks enda soovitud tulemuse.

Süüdistuse järgi on Humal ja Pruunsild pikaajalised sõbrad, kes on lisaks omavahel ka majanduslikult seotud. Kohtueelses menetluses kogutud tõendid viitavad, et Pruunsild on tasunud Isamaa erakonda kuuluva Humala 2021. aastal toimunud kohalike omavalitsuste valimiskampaania kulusid. Samuti seob neid süüdistuse kohaselt majanduslikult asjaolu, et erakonna suurrahastajana on Pruunsillal erakonnas suur mõju ning võimalus mõjutada erakonna liikmete poliitilist käekäiku, sh erinevatel ametikohtadel töötamist.

Lisaks sellele viitavad kogutud tõendid, et Pruunsild on Bigbanki ühe omanikuna sekkunud isiklikult Humala lähedastega seotud laenuprotsessidesse, tänu millele on nad saanud laenu või laenupakkumise vaatamata sellele, et Bigbanki tavapärases laenutaotlemise protsessis olid lähedased samadel tingimustel saanud negatiivse vastuse.

Kuna süüdistuse kohaselt on Humal ja Pruunsild omavahel majanduslikult seotud, ei tohtinud Humal korruptsioonivastase seaduse kohaselt osaleda Tartu linnavalitsuses selle kinnistuga seotud otsustusprotsessides ja nende sisulises suunamises. Süüdistuse järgi ta end otsustusprotsessist ei taandanud.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kogutud tõendite põhjal on prokuratuur seisukohal, et Humal lähtus kinnistuga seotud toimingute ja otsuste tegemisel Pruunsilla isiklikest huvidest, mis ei ole ametiisikule korruptsioonivastase seaduse kohaselt lubatud.

«Korruptsioonivastane seadus keelab ametnikul endaga seotud inimese majanduslikust või muust isiklikust huvist lähtuvate otsuste tegemise. Seejuures ei ole toimingupiirangu rikkumise juures oluline, kas tehing oli kasulik või kahjumlik. Põhimõte on see, et kohaliku omavalitsuse juhtimine peab olema ja ka näima erapooletu ja läbipaistev ehk ükski avaliku varaga seotud otsustus ei tohi olla ajendatud kellegi isiklikust huvist,» lisas Raudsepp.

Kohtueelse menetluse tegi kaitsepolitseiamet prokuratuuri juhtimisel.

Süüdistatavad ise ei ole oma süüd tunnistanud ning lisaks on heidetud kaitsepolitseiametile ette ka ebaprofessionaalsust, kui nood külastasid valenime all kaks kuud enne Parvel Pruunsilla ja Priit Humala kinnipidamist korp! Sakala külalisõhtul Tartus. Pruunsilla kaitsja viitas ebaseaduslikule jälitustegevusele, kuid kapo ja prokuratuuri kinnitusel veetsid mehed lihtsalt vaba aega.