/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/04/11/1048442t1h0b75.jpg)
Päästeameti andmetel on tuleohutusega seotud nõuete täitmata jätnud eraisikute ja asutuste seas sel aastal teostatud järelkontrolli järgi ettekirjutuste täitmata jätnud 16 protsenti.
16 protsenti tuleohutusnõuete eirajatest jätab ettekirjutuse täitmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäevane Postimees kirjutas Lihula ettevõtjast, kes kangekaelselt ei nõustu päästeameti tuleohutusnõudeid täitma. Viimastel andmetel jätavad eraisikud ja ettevõtted ettekirjutuste täitmata 16 protsendil juhtudest.
Päästeamet on ettekirjutusi tuleohutusnõuete mittetäitmise kohta teinud selle aasta esimese kolme kuuga 1942. Eelmisel aastal tehti 7281 ettekirjutust ning 2010. aastal oli ettekirjutuste arv 8716.
«Käesoleval aastal teostatud järelkontrollide põhjal on ettekirjutuste täitmise protsent 84,» kinnitas päästeameti pressiesindaja Annika Koppel. «Ettekirjutusi teevad tuleohutusjärelevalve ametnikud haldusmenetluse raames, mille käigus karistada ei saa.»
Kõige rohkem ettekirjutusi tehakse eraisikutele, sest suitsuandurit pole paigaldatud või on valesti paigaldatud, mahajäetud hoonete uksed-aknad on kõrvalistele isikutele avatud, kasutatakse ohtlikke kütteseadmeid või eiratakse küttekoldevälise tule tegemisele/grillimisele sätestatud nõudeid.
«Kõige sagedasem põhjendus on see, et ei olda kehtivatest nõuetest ning seetõttu ka rikkumisest teadlikud,» seletas Koppel.
Ta lisas, et tavaliselt antakse ettekirjutusega koos sunniraha hoiatus, mis oma olemuselt ei ole trahv.
«Sunniraha hoiatus aitab motiveerida ettekirjutust tähtajaks täitma,» kinnitas Koppel. Juhul, kui ettekirjutust ei täideta, tuleb riigile maksta sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa.
Sunniraha maksmisest on võimalik hoiduda, kui nõue tähtajaks täidetakse. 2011. aastal rakendati sunnirahasid 193 korral kokku 81 090 euro suuruses summas, 2010. aastal olid need näitajad vastavalt 416 ja 167 494 eurot.
Koppel lisas, et trahv on karistus ja see määratakse väärteomenetluse käigus.
«Trahv on sisuliselt hinnang juba tehtud õigusvastasele teole – tuleohutusnõuet on rikutud ja selle eest määratakse trahv, hoolimata asjaolust, et nõue võidakse kas või järgmisel päeval täita,» seletas Koppel.
Kokku alustas päästeamet eelmisel aastal nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes 379 väärteomenetlust, trahve tehti kogusummas 11 242 eurot, 2010. aastal olid need näitajad vastavalt 204 ning 3155 eurot. Käesoleval aastal on esimese kolme kuuga alustatud 34 väärteomenetlust.