/nginx/o/2024/08/05/16271230t1he35a.jpg)
Kliimakindla majanduse seaduse eile avaldatud eelnõu püüab lüüa mitut kärbest ühe hoobiga ehk nii suurendada tööstustootmist kui täita Euroopa Liidu ees võetud süsinikusidumise ja looduse hoidmise eesmärke. Kärbsed kipuvad aga lendama täiskiirusel eri suundades.
Esimeses küsimuses on kliimaministeerium konkreetne. «Kohe läheme koos ettevõtjatega edasi tehnoloogia arendamise teekaartide koostamisega, et avaliku ja erasektori koostöö täpsemalt paika panna,» teatas kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets eile pärast eelnõu kooskõlastusringile saatmist sotsiaalmeedias. «Esimene fookus on CO₂-vabad kütused, puidukeemia, materjalide ringlussevõtt, elektritranspordi taristu, laevade ümberehituskeskus, süsiniku kinnipüüdmine, ladustamine ja taaskasutamine, väiksem jalajälg ehituses.»
Kliimaminister Yoko Alender (RE) ja rohereformi asekantsler Kristi Klaas rääkisid eile ajakirjanikele teisest poolest ehk ühisest pingutusest 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise nimel. «Heite vähendamise eesmärk tuleb sektorite vahel ära jagada, ei piisa sellest, kui energeetikasektoris, suurtööstuses, heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu heite vähendamist saavutada,» rääkis Klaas. Ta lisas, et samas ei tohiks sündida kahju teistele valdkondlikele eesmärkidele, ennekõike elurikkuse hoidmisele.
Konkreetselt pitsitab seadus aga vaid mõnda valdkonda. Plaanis on lõpetada põlevkivist elektri tootmine, mida teeb riik. Jõuliselt kärbitavad transport ja jäätmemajandus on samuti suures osas riigi ja/või kohalike omavalitsuste suunata.
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)