Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Vähk on kaval ja lõpuni äraselgitamata haigus

Copy
Kui loobuda suitsetamisest, alkoholist, kaotada kaalu, siis ikkagi sellest ei pruugi piisata: vähki haigestumine näitab kasvutrendi.
Kui loobuda suitsetamisest, alkoholist, kaotada kaalu, siis ikkagi sellest ei pruugi piisata: vähki haigestumine näitab kasvutrendi. Foto: Artur Kuus

Vähki haigestuvad aina nooremad inimesed ja vähiravimid muutuvad, võrreldes muu Euroopaga, Eestis kättesaadavaks väga aeglaselt.

Kõik Sirje sõbrad teadsid, et ta on minekul, et küsimus on üksnes ajas. Kuid isegi siis, kui ta juba kolmandal koroonakevadel lõplikult haiglas oli, vaatas ta kõrgest palatiaknast mööduvaid pilvi ja sai seal seda kõige viimast ravi, mida kutsutakse kannatusi leevendavaks ehk palliatiivseks, kinnitasime me sõnumites, et ilmtingimata veel näeme. See kogemus – esialgsete ebaselgete vaevuste kiire osutumine millekski fataalseks – vapustas mind, kuigi samas on vähile kellegi kaotanud ilmselt pea igaüks. Kuid palju on ka neid, kes võitlevad, ja osa võidavadki. Kui elu on piisavalt pikk, on vähki haigestumise tõenäosus umbes igal teisel.

Tõenäosus vähki haigestuda kasvab ajas, sest nagu nendib PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker, halveneb vanemas eas organismi võime rakkudes tekkivaid muutusi ära tunda ja neid rakke kõrvaldada. Globaalse trendina haigestuvad vähki aga aina enam just nooremad, need, kes vanusegrupis alla 50 aasta. Ameerika Vähiühingu andmeil on kasvanud haigestumine rinna-, eesnäärme-, maksa- (naistel), neeru-, ninaneelu-, pärasoole-, emaka-, emakakaela- ja pankreasevähki ning melanoomi. Mis seda põhjustab, kui maailmas on aastakümneid võideldud suitsetamisega ning teistegi kantserogeenide kohta käiv teadmine pole kunagi olnud nii hea?

Tagasi üles