Kavandatavate muutusega soovib ministeerium koolide taset ühtlustada, kuid koolijuhtide meelest võib see plaan tuua kasu asemel vaid kahju.
Haridusametnikud viitavad arvudele – nii on PISA ehk rahvusvahelise õppetulemuste hindamisprogrammi järgi Eesti õpilased Euroopas loovmõtlemises küll viielised, kuid koolijuhid samas mahajääjate seas. 2022. aastal õppis vaid 56 protsenti õpilastest koolides, kus juhtkond suunas õpetajaid võtma vastutust oma õpetamisoskuste parandamise eest. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raport ütleb, et Euroopa kolleegidega võrreldes ei utsita siinsed koolijuhid õpetajaid kasutama uusi õpetamismeetodeid. Üldhariduskoolide õpilaste rahulolu-uuring omakorda näitab koolide vahel suurt lõhet.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2024/08/02/16263719t1h6143.jpg)