/nginx/o/2022/02/11/14360080t1hfa80.jpg)
Terviseameti nakkushaiguste laboris oli analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera. Nüüd on täiendavate uuringute tulemused teada ja need ei kinnitanud koolera kahtlust. Teiste haigustekitajate laboratoorne uurimine veel jätkub.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Juta Varjas rääkis, et kahtlus põhines patsiendi haigustunnustel, reisianamneesil ja haigla labori esialgsetel tulemustel, mis näitas teiste seas ka Vibrio cholera olemasolu. «Teatud haiguste puhul, milleks on ka koolera, vajab lõppdiagnoosi panek referentlabori kinnitust,» ütles Varjas.
Laboritulemused kinnitasid, et haigestumist ei põhjustanud koolera.
Varjas lausus, et nakatumine oli tõenäoliselt seotud välismaal halva kvaliteediga joogivee tarbimisega.
«Ebakvaliteetse joogivee tarbimisel võib organismi sattuda lugematul hulgal haigustekitajaid, mistõttu tasub veekvaliteedi kahtluse korral tarbimiseks kasutada pudelivett või keedetud vett, seda nii janu kustutamisel kui ka hammaste pesemisel,» sõnas ta.
Varjas tähendas, et tähelepanu tuleb pöörata ka toidukvaliteedile. Ohtlikumad on mereannid, kala- ja lihatoidud, mida ei ole korralikult kuumtöödeldud. Samuti toidud, mille valmistamisel ei ole järgitud hügieenireegleid. Eiratud on toidu säilimisaega või temperatuurireegleid.
Terviseamet tuletab meelde, et välisriikidesse reisides tasub end kurssi viia sealsete terviseohtude ja vaktsineerimissoovitustega.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel ei nõua riigid ametlikult kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist, kuid sel teemal on enne reisi soovitav konsulteerida reisimeditsiiini eksperdiga.
«Haiguste endeemilistesse piirkondadesse reisides tuleb arvestada sealsete ohtudega. Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning reisilt võib tuua kaasa meie oludes harvaesinevaid nakkuseid,» ütles Varjas. Ta lisas: «Seetõttu on oluline järgida rahvusvahelisi tervisejuhiseid, teha vajadusel reisiks vajalikud vaktsiinid ja võtta kaasa vajalikud ravimid ning kaitsevahendid. Eksootilistesse riikidesse minnes tasub konsulteerida reisimeditsiinikabinetiga, mis on leitavad Terviseameti kodulehelt.»
Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks. Haigus levib peamiselt Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Lõuna-Aasias. Haigus levib saastunud vee- ja toiduga ning inimeselt inimesele mustade käte vahendusel. Haigestumisega kaasneb kõhulahtisus ja oksendamine. Haigus võib kulgeda väga intensiivselt ja põhjustada suurt vedelikukaotust, mis halvimal juhul lõppeb surmaga.
Haigust on kergesti võimalik ennetada, järgides hügieeni- ja toiduohutuse reegleid. Euroopas registreeritakse koolerat sissetoodud juhtudena, kui inimesed on nakatunud endeemilisi piirkondi külastades. Haiguse leviku tõenäosus on Euroopas tänu joogivee- ja toidu kvaliteedile ning arstiabi kättesaadavusele madal.
Viimane koolerasse haigestumine registreeriti Eestis 1993. aastal, mil toodi sisse kaks haigusjuhtu Türgist.
Rohkem infot leiab Terviseameti koduleheküljelt.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)