Airbalticu lennuk sattus Valgevene õhuruumi

Tema sõnul tuli lend kõrvale suunata, et vältida otse äikesepilve lendamist, mis on selgelt näha ka flightradar24 veebilehe lennusalvestises.

Kõnealune lend tõusis Riia lennujaamast õhku teisipäeval, 16. juulil kell 23.50 ja pidi pärast Leedu läbimist jätkuma Poola õhuruumis, kuid kell 00.34 sisenes lennuk Leedust Valgevene õhuruumi. Airbalticu lennuk viibis Valgevene õhuruumis umbes 20 minutit, teatas Leedu avalik-õiguslik ringhääling lrt.lt.

«Selles olukorras tuvastati potentsiaalne oht – äikesepilved koos rahega, turbulents, välguoht. Tasub märkida, et äikesetormiga lendamisel võivad olla tagajärjed – turbulentsis võib lennuk saada märkimisväärsed kahjustusi, reisijad aga viga,» selgitas Zilberts.

Ta ütles, et sellise olukorra vältimiseks paluti Leedu lennujuhtidel võtta ühendust Valgevenega ja saada luba siseneda ajutiselt selle õhuruumi.

«Luba anti, tormipilved selginesid ja lennuk naasis esimesel võimalusel ELi õhuruumi. Selline on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni reeglites ette nähtud protseduur hädaolukorras,» ütles Zilbert.c.

Lennuki kapten esitas pärast lendu standardmenetluse kohaselt ohutusaruande, mis fikseeriti Airbalticu aruandlussüsteemi ning manöövrist teavitati vastavaid järelevalveasutusi, teatas ettevõte.

Zilberts märkis, et ka näiteks Venemaa operaatorite lennukid sisenevad äikese ajal ajuti Läti ja Leedu õhuruumi.

Lennundusametist öeldi, et Läti lennundusettevõtjatel soovitatakse Valgevene õhuruumi mitte kasutada, kuid see ei ole keelatud. Amet sai ka Airbalticu ettekande vahejuhtumi kohta ning kontrollis, millistel asjaoludel otsustas Airbaltic kasutada Valgevene õhuruumi.

Lennundusamet jõudis järeldusele, et riskid lennu jätkamisel algselt kavandatud kursil ilma Valgevene õhuruumi sisenemata olnuks oluliselt suuremad. Samas rakendas Airbaltic kõiki meetmeid, mida sellistel puhkudel kasutusele võtta, märkis agentuur.

Seega ei ole praegusel juhul alust ettevõttele trahvi määrata.