VIDEO JA FOTOD ⟩ Riigikogu aseesimeesteks said Toomas Kivimägi ja Arvo Aller (7)

Kivimäe poolt andis salajasel hääletusel oma hääle 58 ja Alleri poolt 20 riigikogu liiget. Kivimäest sai riigikogu esimene aseesimees ja Allerist teine aseesimees.

Riigikogu aseesimeheks kandideeris ka Urmas Reinsalu (Isamaa), kelle poolt hääletas 17 saadikut ning sellega ta ei osutunud valituks.

Riigikogu aseesimeeste valimisel osales 96 saadikut. Hääletuskomisjon tunnistas ühe valimiskasti lastud valimissedeli kehtetuks, kuna sellele oli jäetud märkimata, millise kandidaadi poolt saadik hääletas.

Uued aseesimehed tuli valida seetõttu, et parlamendi aseesimees Jüri Ratas valiti juunis europarlamenti ning ta lahkus riigikogu saadiku kohalt. Lauri Hussar (Eesti 200) jätkab riigikogu esimehena.

Automaksu seadust muutmata kujul vastu ei võetud

Riigikogu ei võtnud esmaspäeval erakorralisel istungil muutmata kujul vastu valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ei hääletanud keegi, sellele olid aga vastu 93 saadikut. Nüüd on võimalik eelnõule esitada muudatusettepanekuid, mida saab teha 19. juulini.

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikum valik ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Karis märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.