/nginx/o/2024/06/12/16145306t1hd7e3.jpg)
Praeguse pingelise julgeolekuolukorra tõttu on Euroopa riigid hakanud tõstma oma kaitsekulutusi. Baltikum, sealhulgas Eesti, on kaitsekulutuste suurendamisega Euroopas eesrinnas ning utsitab ka teisi Euroopa riike oma riigikaitse-eelarvet üle vaatama. Eesmärgiks on ühise rinde moodustamine, et saavutada kollektiivne kaitsevõime idas toimuva agressioonisõja vastu, kirjutab Tartu Ülikooli ajaloo eriala bakalaureuse tudeng ja Rahvusvaheliste Suhete Ringi president Anna Gerda Nurmetalo.
Paraku peegeldab rahvusvaheline olukord erinevusi Lääne- ja Ida-Euroopa kaitsepoliitika vahel. Riigid ei taha riskida sellega, et investeeringud riigikaitsesse ohustaksid ühiskonna sotsiaalset heaolu.
Järjekindel poliitika, mis on varem Eesti riigikaitset läänele eeskujuks seadnud, on aga rööbastelt maha jooksnud. Juba pikemat aega ei ole poliitikud ja kaitseministeerium suutnud julgeoleku rahastamises kokku leppida. Nii on saanud alguse ka mitmed viimase aja pöördelised muutused kaitsevaldkonna ametnike ridades. Juuni alguses otsustas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm oma ametipositsioonilt lahkuda. Põhjuseks tõi ta Eesti poliitikute ebapiisava tegutsemise riigieelarve ümberarvestamises, et Eesti kaitsevõimet kindlustada.
:format(webp)/nginx/o/2024/07/14/16222432t1h8c53.jpg)