Eesti ja Läti keeleauhinna pälvis keeleteadlane Karl Pajusalu

15. korda välja antud auhinna saaja kuulutasid välisminister Margus Tsahkna ja Läti välisminister Baiba Braže välja reedel Lätis Cēsises.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Pajusalu teene olnud aastatepikkune võrgustiku ehitamine ja koostöö edendamine Eesti ja Läti keeleteadlaste vahel ning eesti ja liivi keele ajaloo uurimise edendamine nii Eestis kui Lätis.

«Eesti ja Läti on lähedased sõbrad ja liitlased. Seda sümboliseerib eriti selgelt 105 aasta möödumine meie ühisest edukast võitlusest Landeswehri vägedega siinsamas Cēsises, mida paari nädala eest tähistada saime,» ütles Tsahkna auhinna üleandmistseremoonial.

«Seisame teineteisele lähedal ka kultuuris, kuigi räägime erinevat keelt,» lausus minister. «Mul on hea meel, et juba 15. korda saame välja anda Eesti-Läti keeleauhinda, tunnustades neid, kelle tegevus ei luba kerkida erineva keele rääkimisest tuleneda võivatel barjääridel.»

Läti välisministri Baiba Braže sõnul tänatakse keeleauhinnaga neid lätlasi ja eestlasi, kes oma igapäevase tööga aitavad meie inimestel üksteist paremini mõista. «Tänapäeval, mil inimesed suhtlevad nii paljude erinevate kanalite ja formaatide vahendusel ning elavad erinevates inforuumides, on oskus jõuda mõistmiseni ja erinevate partneritega koostööd teha olulisem kui kunagi varem.»

Pajusalu teadustöö keskmes on eesti keele murrete uurimine, aga samal ajal on ta tegelenud ka liivi keele uurimisega. Ta on õpetanud eesti keelt Läti Ülikoolis ja võtnud osa arvukatest projektidest, mille raames on kaasatud keeleteadlasi nii Eestist kui Lätist.

Pajusalu on olnud seotud mitmete eesti ja läti keele jaoks oluliste projektide ja initsiatiividega, näiteks eesti-läti sõnastiku ja liivi-eesti-läti sõnastiku väljaandmine. Ta on taaselustanud ajaloolise salatsiliivi keele ning avaldanud selles ilukirjanduslikke tekste ja luuletusi.

Eesti ja Läti keeleauhinna eesmärk on suurendada teadmisi eesti ja läti keelest ning tunnustada Eesti ja Läti tõlkijate, keeleteadlaste, õpetajate ja keeleõppeprojektide läbiviijate saavutusi nende keelte edendamisel. Preemia rahaline väärtus on 5000 eurot, mille eraldavad võrdselt mõlema riigi välisministeeriumid. Žüriisse kuuluvad mõlema riigi välisministeeriumi esindajad ning keele- ja kirjandusasjatundjad.

Keeleauhind anti tänavu välja viieteistkümnendat korda. Varasematel aastatel on auhinna pälvinud Maima Grīnberga, Guntars Godinš, Kalev Kalkun, Margus Konnula alias Contra, Valts Ernštreits, Livia Viitol, Rūta Karma, Ilze Tālberga, Lembit Vaba, Daila Ozola ja kirjastus Hea Lugu.