KESKPÄEVATUND ⟩ Priit Hõbemägi: tulevane peaminister on korduvalt öelnud, et riigieelarve tuleks selgemaks teha (5)

Priit Hõbemägi alustas saadet Eesti politoloogia vanameister Rein Taagepera sõnadega.

Taagepera on olnud üks kaasautoreid rahvusvaheliselt tuntud valemile, millega on võimalik arvestada koalitsioonide püsivust parlamendis.

«Mida kirevam on koalitsioon, seda kiiremini see laguneb ja Eesti täiendus sellele valemile ütleb nii, et kolme osapoolega valitsus ei jõua valitseda nelja aastat, vaid laguneb enne seda. Teadus on taas kinnitanud seda, mida oleme oma silmaga iga paari aasta tagant näinud,» lausus Hõbemägi.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits: poliitiline pilt muutub meeletult ja kiiresti

Neljapäeval toimus valitsuse pressikonverents, mis jääb Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametiks valmistuvale Kaja Kallasele ilmselt viimaseks. Peaministrikandidaat Kristen Michal hakkab tegelema koalitsiooni läbirääkimistega, mis algavad esmaspäeval.

Ruussaar rääkis, et 15. juulil peaks olema parlamendi erakorraline istung, kus peaminister Kaja Kallas teatab ametlikult enda tagasiastumisest.

«Me teame, kes on uus peaminister, aga me ei tea, kes on uued kabinetiliikmed ja kui palju tuleb vahetusi,» ütles Kuku raadio ajakirjanik.

Ruussaar lisas, et valitsusliidu üks partnereid – sotsid (SDE) – on kogunud endale populaarsust juurde, mis omakorda tähendab seda, et nad on saanud juurde ka jõudu ja kiusatust saavutada koalitsioonikõnelustel rohkemat. 

Viktoria Ladõnskaja-Kubits arutles poliitilise pildi muutuse üle, mis on tema hinnangul kiire ja meeletu. «Kui mäletate, siis 20 aastat tagasi olid väga populaarsed tõsielusarjad, kus inimesed elasid klaasruumides ja neid jälgiti. Julgen väita, et ühe poliitiku elu ongi täna klaasruumis tegutsemine,» ütles Ladõnskaja-Kubits, kelle sõnutsi peab poliitik kogu aeg arvestama teravdatud tähelepanuga.

«Terve ruum on valgustatud ja kõikidest nurkadest asju märgatakse. Kui me mõtleme valitsuse liikmetele, siis ei loe ainult kompetents, vaid ka iga ministri tugevused ja nõrkused,» lausus Ladõnskaja-Kubits, kelle sõnul on oluline ka see, kuidas poliitik suudab toime tulla uue poliitilise olukorraga, kus loeb iga samm, sõna, seisukoht ja positsioon. 

«Skandaalid tekivad mitte sellepärast, et nad on midagi teinud, vaid sellepärast, et midagi on tegemata või on selline sõna välja öeldud, mis tegelikult ei ole päris okei auditooriumi ja meedia jaoks,» ütles Ladõnskaja-Kubits.

Ruussaar nõustus ja tõi sisse järgmise vaatenurga – ministriportfellid on erinevad ja sellest sõltub ministri toetus ja populaarsus.

«Kõige ebapopulaarsem minister selles valitsusliidus on kõigi avalike arvamuse küsitluste järgi olnud rahandusminister (Mart Võrklaev - toim.) ja ilmselt peabki nii olema,» lausus ajakirjanik, kelle sõnutsi on teemad, millega Võrklaev tegeleb, väga keerulised ja ebapopulaarsed. Ta võrdles rahandusministrit haridusministriga, kel samuti keerulised teemad, aga kes on erinevate küsitluste järgi siiski ministrite toetuse tabelis eesotsas. «Mart Võrklaev (rahandusminister - toim.) ja Tiit Riisalo (majandus- ja infotehnoloogiaminister - toim.) ning Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister - toim.) on seal taga lõpus olnud pikka aega,» tähendas Ruussaar.

Ladõnskaja-Kubits sõnas seepeale, et Kristina Kallas (haridusminister - toim.) tegutseb, kuigi see võib või ei või meeldida.  

Priit Hõbemägi: Mart Võrklaeva puudumist koalitsiooni läbirääkimistelt võib tõlgendada mitut moodi

Esmaspäeval algavad koalitsioonikõnelused, sel nädalal kaardistasid Reformierakond, Eesti 200 ja SDE suuremaid teemasid.

«Praegu tundub, et koalitsioon jätkab,» lausus Ladõnskaja-Kubits, kelle arvates oli see veel paar nädalat tagasi Eesti 200 osas suure küsimärgi all.

«Vaadates nende reitingud ja viimaseid valimisi, siis nad on kõige nõrgem partner koalitsioonis. Aga ütleme ausalt, suure partneri jaoks on üsna mugav olukord, kus on kaks väikest partnerit ja mõlemad on natukene hirmul, et kui nende nõudmised lähevad liiga suureks, siis hakatakse nendega mängima ja neid survestama,» arutles Ladõnskaja-Kubits.

Ruussaar nõustus, et sotsidel on võrreldes aastataguse ajaga jõudu juures, aga Eesti 200 peab leppima sellega, mida koalitsioonipartnerid neile ette kirjutavad.

Hõbemäe sõnutsi on poliitikas alati huvitav vaadata, kuidas jaotuvad hääled nii mitmesugustes esindus- kui ka üldkogudes ja kuidas pannakse kokku valitsuse läbirääkimisdelegatsioone.

«Selles mõttes on väga huvitav, et reformierakonna koalitsiooni läbirääkimiste meeskonnas ei ole Mart Võrklaeva, mida võib siis tõlgendada mitut moodi. Võrklaeva tõi ministriks Kaja Kallas ja seda ilma riiklikul tasemel poliitilise kogemuseta ja tema eesmärk oligi täita kõiki neid korraldusi, mida Kallas talle suunas, ilma iseseisvat initsiatiivi näitamata. Ta kindlasti ei kuulu nii-öelda kogenud taktikute või strateegiliste poliitikute hulka ja mida Kristen Michal temaga peale hakkab, seda me ei tea,» arutles Hõbemägi. 

Postimehe peatoimetaja pakkus välja kolm võimalust – Võrklaev jäetakse rahandusministriks või suunatakse juhtima fraktsiooni. «Kolmas võimalus on see, et ta jääb lihtsalt igasugusest mõistlikust kohast ilma.» 

Eesti 200 läbirääkimisdelegatsiooni koosseisu osas tekitas küsimusi, miks puuduvad nimekirjast riigikogu esimees Lauri Hussar ja fraktsiooni aseesimees Marek Reinaas. Hõbemägi sõnas, et kuna Eesti 200 pole valinud uut erakonna esimeest muudab see nende positsiooni koalitsiooniläbirääkimistel nõrgaks.

Ruussaar lisas, et see otsus sünnib rohkem kui kuu aja pärast. Marek Reinaasa kohta ütles ajakirjanik, et aeg-ajalt annab ta mõista, mis toimub, ja on väga seotud Eesti 200 tegevusega. «Ta on selgelt asjaajaja,» sõnas Ruussaar. 

Ladõnskaja-Kubits selgitas seepeale ministrite valimise korda. «Kuigi ministri kohad tunduvad magusad, pannakse need nimed paika viimases etapis. Mina loeksin sotside survestamist teistmoodi. Tõepoolest, neil on nüüd riigikogus üks inimene rohkem võrreldes Eesti 200 liikmetega, ja see tähendab, et võib-olla nad tahavad midagi ümber mängida hoopis parlamendis,» pakkus Ladõnskaja-Kubits, kelle arvates võib erakonda köita hoopiski mõne riigikogu komisjoni juhi koht.

Riigikogus on kohtade hulk muutunud: kui enne oli Eesti 200-l riigikogus 14 kohta ja sotsidel üheksa kohta, siis praegu toetab sotsiaaldemokraate 14 riigikogu saadikut ning Eesti 200-t 13 saadikut. 

Hõbemägi nõustus naise mõttekäiguga. Ta arutles, et kui sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets tuleb enne läbirääkimiste algust välja sellise jutuga, siis see on proletariaadile omane toon.

«Meie jõukus on nii palju inimesi, et astuge kõrvale ja tehke meile ruumi. Ega see kena pole, aga arvestas seda, kust sotsiaaldemokraatia üldse pärit on, siis Läänemets iseloomustab oma käitumise ja olekuga üsna hästi seda põhimõtet.» Hõbemägi tõi näiteks, et kui jutt on piiriprobleemidest, siis on selline otsekohesus sõnumi kohale jõudmiseks oluline ja vajalik. «Aga praegu tegi ta vale liigutuse.»

Ladõnskaja-Kubits arvas, et see on oma agenda kehtestamine ja teemade fookuses hoidmine, mis ei tähenda, et probleemid oleks uued. «Probleemid on ju kõik täpselt samasugused, mis olid kuu aega tagasi ehk siis majanduskriis, julgeolekuteema, millele peab uus peaminister ja tema meeskond pakkuma lahendusi,» lausus Ladõnskaja-Kubits, kelle meelest peab valitsus andma meile ka positiivseid sõnumeid. «Praegu pole aimatav, mis see oleks.»

Ruussaar: suuri ja põhimõttelisi kokkuleppeid pole ei haridus- ega ka tervishoiuteemadel olnud

Ruussaar tähendas, et tegelikult on kogu aeg taustal nii haridus- kui ka tervishoiuteemad. «Suuri ja põhimõttelisi kokkuleppeid neis valdkondades pole olnud,» sõnas ajakirjanik paljude tõsiste teemade kohta. «Uue valitsuse moodustamise kõnelusi pidavad inimesed räägivad tõepoolest ikkagi sellest, et makse tuleb tõsta ja maksuraha juurde saada,» ütles ta.

Ladõnskaja-Kubits nõustus Ruussaarega. Naise lisas, et ootab sõnumeid sotsiaalteemade eest vastutavatelt ministritelt – Riina Sikkutilt ja Signe Riisalolt.

«Need valdkonnad on praegu potentsiaalse ohu märgiga, kus võib-olla ei plahvata kohe, aga seal on hunnik probleeme, mida tekib aastatega aina rohkem. Tahaksin lahendusi, aga neid kuskilt ei paista,» sõnas Ladõnskaja-Kubits.

Ruussaar nentis, et lõpmatult võib korrata, et raha ei ole ja tuleb kokku hoida, avaliku sektori kulusid vähendada, aga vaja oleks teha konkreetne ja arusaadav samm.

«See ei tähenda maksutõusu, vaid peaks olema radikaalne samm, mis puudutab võimalikult väheseid, aga annab majandusele tõuke ülespoole. Seda sõnumit tahaks nüüd küll kuulda,» lausus ajakirjanik.  

Hõbemägi arvas, et võiks loota, et asjad lähevad paremaks. Ta tsiteeris Kaja Kallase eneseiroonilisi sõnu, kus peaminister ütles, et kuri nõid läheb Brüsselisse. «Ühiskonnas on tajutav selline olek, et on saabunud uus, hea tsaar. Michaliga on olukord nagu Aleksander II-ga, kus inimesed on hakanud saatma palvekirju, et mida tuleks teha.» Võimalused oleks justkui avanenud. «Aleksander II oli küll reformistlik tsaar, aga üldiselt on kõik valitsused ikka ühesugused – üks pole teisest parem ega halvem ja kui tegu on tsiviliseeritud lääne maailmaga, peavad nad vaatama riigi rahakotti, mõistlikult majandama, kaitsma riiki ja arendama kõike, mida vaja. Lõppkokkuvõttes saame me ikka seda, mida on võimalik meie raha eest saada,» kõneles ta. Positiivsena tõi Hõbemägi välja selle, et tulevane peaminister on korduvalt öelnud, et praegune riigieelarve, mida esitatakse avalikkusele, on segane ja seda tuleks teha selgemaks. «See on väga oluline, murranguline samm.»

Ladõnskaja-Kubits jutustas, et eelmise koalitsiooni läbirääkimiste ajal kõneldi riigireformist ja kuigi see võis olla sümboolse tähendusega, võiks teema uuesti lauda panna ja mitte karta diskussioone, kust võib-olla tuleb ka teistmoodi arvamusi. Näitena tõi ta kõrghariduse tasuliseks muutmise diskussiooni.

«Keskpäevatunnis» arutleti ka riigikontrolli värskelt avaldatud audit teemal, mis tõi välja, et riigimetsa majandamise keskus on seadust rikkudes müünud kestvuslepingutega puitu alla turuhinna ja eelistanud salakokkulepetega teatud ettevõtteid, tekitades riigile suures mahus rahalist kahju.

Mõtteid vahetati ka Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessori Rein Müllersoni üle, kes esines Venemaal Peterburis 12. rahvusvahelisel õigusfoorumil.

Kuula pikemalt saatest!