Eesti suurim puithoone sai nurgakivi (4)

Nurgakivisse lisatud ajalaegas tehti hoone kaevetööde käigus leitud palgist. 2026. aastaks Lennusadama kõrvale rajatav Loodusmaja ühendab nutikate tehnoloogiate abil ehitamise kliimamuutustega kohanemise ning keskkonnahoiuga. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, kuid omavahel maa-aluselt ühendatud hoonest, mille ehitamiseks kasutatakse peamiselt Eesti puitu.

Puidust on ka nurgakivisse asetatud ajalaegas, kuhu jätsid tulevastele põlvedele mälestusesemeid Loodusmaja rajajad ning tulevased kasutajad. Laeka valmistas meister palgist, mis pärineb kunagise vesilennukite angaari vundamendist ja mis kaevetööde käigus maapinnast leiti.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on suuresti Loodusmuuseumi arenguks rajatav puidust loodusmaja hea võimalus hoida kokku riigi raha kinnisvarakuludelt. Samuti annab see Eesti ehitus- ja puidusektorile võimaluse luua uut kvaliteeti, millega minna tulevikus teistele turgudele. «Loodusmaja annab riigile aastas kokkuhoidu umbes 500 000–700 000 eurot, mis pole kärpeajal vähetähtis. Lisaks pakub keerulisel ajal tööd ehitus- ja puidusektorile. Loodusmaja rikastab avalikku ruumi, luues loodusharidusele koha, kuhu saab minna nii külaliste kui lastega ning annab Eesti meistritele referentsi järgmiste tööde tegemiseks regioonis ja maailmas,» ütles Michal.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul panustab Loodusmaja ja selle ümber rajatav linnaruum eesmärki avada linlastele Tallinna mereäär. «Loodusmajaga täieneb piirkond uue sihtpunktiga, kus nii hoone kui selle ümber kavandatav avalik ruum pakuvad tegevusi kõigile vanusegruppidele. Ühtlasi saavad nüüd linnaruumiliselt omavahel ära ühendatud Lennusadam ja Noblessneri piirkond ning hea meel on, et ühendajaks on kvaliteetne arhitektuurne lahendus, mille ambitsiooniks on olla teerajajaks ka keskkonnasäästliku ehituse edendamisel Eestis,» lausus Lippus.

Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõksi sõnul töötab kogu muuseumi meeskond juba täna uue ekspositsiooni kallal, et paari aasta pärast saaks avada Loodusmajas Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi, rahvusvahelise tõmbekeskuse ja riigile väga olulise maamärgi. «Oleme esimene põlvkond, kes tunnetab kliimamuutusi ja viimane, kes saab seda muuta. Uuest Loodusmuuseumist saab 2027. aastal elumuutvaid elamusi pakkuv kogukonnakeskus ja keskkonnahariduse kompetentsikeskus, kuhu ootame igal aastal vähemalt 200 000 külalist nii Eestist kui ka kaugemalt,» ütles Jõks.

Muuseumijuht sai samas hakkama ka ilmselt pretsedenditu asjaga Eesti ehitusajaloos, pannes ajalaekasse jänesepabulaid. «Juunikuu kogumisretked me pühendasime sellele krundile ja meie suureks üllatuseks leidsime, et tulevases loodusmuuseumis on juba isetekkeline elavnurk. Ehitajad on näinud siin kalpsamas valgejänest ja valgejänes on jätnud meile maha enda ekskremendid, mille me panime ühte klaaslaekasse, et olgu see meile tuleviku väetiseks,» ütles loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks jänesepabulaid ajalaekasse pannes.

Lisaks Loodusmuuseumile asuvad Loodusmajas tööle loodav maa- ja ruumiamet (MARU), keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, keskkonnainvesteeringute keskus, KEMIT ning mitmed teised Eesti looduskeskkonna eest hoolt kandvad asutused.

Loodusmaja ehitus on kestnud juba pool aastat. «Alustasime kuus meetrit allpool maapinda ja kolm meetrit allpool merepinda betoonpõhjast ning oleme tänaseks jõudnud esimese korruse juurde. Ehitus jätkub põhirõhuga puidul, rakendades seda materjali hoone eripära rõhutades väga mastaapsel ja mitmekesisel moel. Puiduelementide maht on üle 4200 kuupmeetri,» selgitas Loodusmaja ehituse peatöövõtja Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak. «Loodusmajas tuleb kasutusele ridamisi uudseid keskkonnateadlikke lahendusi, mida sedavõrd suures ulatuses ei ole Eestis varem teostatud. Nii ehitustehniliselt kui tähtaegades on siin projektis suured väljakutsed, mis hoiavad ka ehitusmeeskonnal positiivse pinge sees.»

Loodusmaja suletud netopind on planeeritud 24 660 ruutmeetrit. Tegemist saab olema Eesti suurima avalikus kasutuses puithoonega. Praegu on suurim puithoone hiljuti valminud Tallinna Pelgulinna riigigümnaasium.

Loodusmaja avaliku arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Kavakava OÜ, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai. Hoone planeeritud valmimisaeg on 2026. aasta teine pool. Loodusmaja ehitust rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust.