UURING ⟩ Usaldus riigikogu vastu on tõusnud, inimesed muretsevad majanduse pärast (1)

Märtsis viimaste aastate madalaimale tasemele langenud elanike usaldus parlamendi vastu on juuniks taas kasvule pööranud. Kui märtsis usaldas riigikogu 28 protsenti elanikest, siis juunis 40 protsenti. Usaldus valitsuse ja presidendi vastu on püsinud muutumatuna, olles juunis vastavalt 39 protsenti ja 69 protsenti. Riigi e-teenuseid usaldab 85 protsenti elanikest, eriti noored ja kõrgharidusega inimesed.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et kindlasti on usalduse tõusus mänginud olulist osa parlamendi põhiseaduslikku rolli kahtluse alla seadnud obstruktsiooni seljatamine ja parlamendi töövõime taastamine. «Riigikogu juhatuse järjestikustel otsustel on parlamendi töövõime taastamisel olnud seejuures keskne roll,» lausus Hussar. 

Uuringu järgi on paranenud elanike turvatunne. Märtsis leidis 46 protsenti elanikest, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt ning juuniks oli see näitaja tõusnud 51 protsendile. Ka isiklik turvatunne on pisut kasvanud, kus end Eestis turvaliselt tundvate inimeste osakaal on tõusnud 65 protsendilt märtsis 69 protsendile juunis.

Seevastu elanike majanduslik kindlustundele on võrreldes märtsiga veidi kahanenud. Kui märtsis tundis majanduslikku ebakindlust 45 protsenti elanikest, siis juunis on see näitaja tõusnud 51 protsendile. Eriti teravalt on majanduslik ebakindlus suurenenud muudest rahvustest elanike seas, kus vastav näitaja oli 2024. aasta märtsis 52 protsenti ja juunis 65 protsenti.

Majanduslik ebakindlus peegeldub teemades, mis inimestele enim muret valmistavad. Suurimad murekohad on seotud riigi majandusliku olukorra ja igapäevaste kuludega. 85 protsenti elanikest tunneb muret Eesti üldise majandusliku olukorra pärast ning 83 protsenti on mures igapäevaste kulude tõusu üle. Lisaks on 76 protsenti elanikest mures Ukrainas toimuva sõja pärast ja 74 protsenti tunneb muret riiklike maksude muutuste üle. Seega majanduslik ja rahvusvaheline ebastabiilsus on jätkuvalt Eesti inimeste jaoks keskse tähtsusega.

Maksumuudatuste vajalikkuse suhtes on elanikkond jagunenud võrdselt pooleks – 48 protsenti peab neid vajalikuks ja 48 protsenti mitte. Võrreldes märtsiga on suhtumine maksumuudatustesse veidi soosivamaks muutunud, kuna märtsis pidas maksumuudatusi vajalikuks 44 protsenti elanikest. Keskmisest sagedamini peavad maksumuudatusi vajalikuks 15-24-aastased ja kõrgema haridusega inimesed, samas kui 25-49-aastased, muudest rahvustest ja Kirde-Eestis elavad inimesed on sagedamini nende vastu.

Vene Föderatsiooni sõjategevuse Ukrainas mõistab endiselt hukka valdav enamik - 85 protsenti elanikest, samas 5 protsenti toetab seda ja 10 protsenti ei võta selles osas seisukohta. Eestlaste seas on hukkamõistev suhtumine püsinud muutumatuna, kuid muust rahvusest elanike seas on hukkamõist sõjategevuse osas suurenenud - märtsis 56 protsenti ja juunis 63 protsenti. Toetus Ukraina sõjalisele abistamisele püsib muutumatuna 63 protsendi tasemel.