Aruanded ⟩ Vene-äri ajanud ettevõtetel läks seinast-seina, kurikuulus Stark Logistics jättis aruande esitamata (3)

Viletsasti läks aruannete järgi Kohtla-Järvel keemiatööstust pidaval aktsiaseltsil VNK. Ettevõte sai 2,3 miljonit eurot kahjumit, müügitulu vähenes 140 miljonit. Lahti tuli lasta 42 töötajat.

Postimees kirjutas 2022. aasta lõpus firmadest, kes viimase lubatud ajani ehk 5. veebruarini 2023. tõid Venemaalt sanktsioneeritud naftatooteid.

Vene tollideklaratsioonide andmeil troonis VNK siis tipus, tuues näiteks maist-juulini 2022 Venemaalt Eestisse naftatooteid 22,5 miljoni dollari väärtuses.

Neid kasutas firma vedelkütuste ja kütuselisandite valmistamiseks. Keskkonnaloa andmetel toodab ettevõte lisaks muule ka stabiliseeritud bensiini, diislifraktsiooni ning masuuti.

Vene tollideklaratsioonide andmeil jätkus pärast Eesti riigi kehtestatud sisseveokeeldu ikkagi muude naftatoodete (v.a bituumen) saatmine kolmele Eestis asuvale ettevõttele. Enam kui pooled laadungid oli paberite järgi määratud VNK-le.

Vene tollideklaratsioonide andmete järgi on ASile VNK Venemaalt saadetud kahe Eesti sanktsioonikuu jooksul märkimisväärses mahus naftatooteid (bensiinid, naftadestillaadid jm). («Vene tolli andmed: Eesti enda sanktsioonid ei takistanud Vene nafta jõudmist Eestisse» PM 14.09.2023)

Alexela ja kütusehiiu ühisäri kuivas kokku

Käsi ei käinud eriti hästi ka Nord Terminals ASil. Postimees kirjutas 2022. aasta sügisel, et tegu on varem Alexela Logisticsi nime kandnud ja usinalt Venemaalt naftasaadusi tarninud ettevõttega, mis vahetas pärast Ukraina sõja algust nime ning müüs enamusosaluse skandaalse Trafigura kontserni ettevõttele Puma Energy Europe P.V. 

Ettevõtte logistikajuht Peter Linkus selgitas 2023. aasta septembris Postimehele, et kõik tegevused Venemaa kaubaga lõpetati enne 05.12.2022.

Müügitulu vähenes ettevõttel 2023. aastal 19 miljonit ja kasum 6,8 miljonit eurot. Töötajaid vähendati 34 võrra.

Pettusega vahele jäänud firma pille kotti ei pannud

Aasta oli niru ka NT Bunkering ASil, kes jäi tollile pettusega vahele ja lubas tegevuse koguni lõpetada. Käive oli ettevõttel 2022. aasta II kvartalis 67 miljonit, 2023. aastal sama ajaga vaevalt 185 000 eurot.

Prokuratuuri kahtlustuse kohaselt importis AS NT Bunkering 2022. aasta septembris Venemaalt Eestisse ligikaudu 12 500 tonni rasket kütteõli. Kuna sügisel ei tohtinud rasket kütteõli enam Venemaalt sisse vedada, esitas NT Bunkering maksu- ja tolliametile Kasahstani ekspordideklaratsiooni ja muud seotud dokumendid, mis pidid kinnitama, et kaup on pärit ja eksporditud Kasahstanist. Selgus aga, et Kasahstani ekspordideklaratsioon oli võltsitud.

NT Bunkering AS teenis 2023. aastal kokkuvõttes 6,2 miljonit eurot kahjumit, aasta varem koguni 8,7 miljonit, kuid hingitseb edasi viie töötajaga, kuigi juba 2023. aasta lõpukuudest maksutatav käive sisuliselt puudub.

Vene bituumeni ostmist eitanud ettevõte teenis priske kasumi

2023. aasta septembris Venemaalt bituumeni toomist eitanud («Eesti ettevõte kinnitab, et ei ole jätkanud äritegevust Venemaal. «Me ei pea võimalikuks agressorriigis äri jätkamist»» Delfi 4.09.2023) Keystone Shipping OÜ suutis aga enam-vähem hoida nii müügitulu kui kasumit. Esimene küündis üle 220 miljoni ja teine oli ca 20 miljonit.

Postimees kirjutas 14. septembril 2023, et Vene tollideklaratsioonide andmeil sai Keystone Shipping OÜ Venemaalt bituumenit mullu suvel üle 70 tarne; kauba sihtkoht polnud küll Eesti, vaid Läti, Peruu, Uruguay jt riigid.

Keystone Shipping OÜ jurist Denis Piskunov märkis siis, et avaliku kommentaarina saab ta öelda, et nemad mingit Vene bituumenit küll ei osta. Ta ei täpsustanud, kunas viimati sai ostetud. Küsimusele, kas Vene deklaratsioonide info on väär, Piskunov ei vastanud.

Stark Logistics üllatas

Kui huviorbiidis olnud naftaäri ajavad ettevõtted on majandusaasta aruanded mõne erandiga siiski esitanud (Marine Energy Solutions OÜ on jätnud esitamata), siis aruanne on esitamata kurikuulsal Stark Logistics ASil.

Postimees kirjutas tänavu 22. mail, et praegu ametist lahkuva peaministri Kaja Kallase skandaali kiskunud Stark Logisticsul on tekkinud tummine maksuvõlg – ligi 120 000 eurot.

«Tegeleme kitsaskohaga ka omanike tasemel,» sõnas siis kommentaariks ettevõtte tegevjuht Kristjan Kraag.

Vahepeal on kitsaskohaga tõhusalt tegeldud ning maksu- ja tolliameti andmeil on kogu maksuvõlg likvideeritud.

Majandusaasta aruanded esitasid tähtajaks kaks kolmandikku kohuslastest

Majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg oli sel aastal 1. juulil ja selleks ajaks esitas aruanded 181 136 juriidilist isikut ehk 66% neist, kellel oli selleks kohustus. Õigeks ajaks esitatud aruannete hulk oli sel aastal 10 protsendipunkti võrra suurem kui mullu, andis pressiteate vahendusel teada justiitsministeerium.

«Kindlasti võiks õigeaegselt esitatud aruannete hulk olla veel suurem. Seega peame muudatuste mõju üle vaatama ja hindama, kas on veel samme, mida saame teha, et olukorda parandada,» ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

Veel esitamata aruannete hulk on tänase seisuga 92 349.

Mullu jõustunud muudatuste järgi võib majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmise eest alustada varasemast kiiremini järelevalvemenetlus ning määrata trahvi. Registripidajal on võimalik juriidilisele isikule määrata trahv hoiatusmäärust tegemata ja seda korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. Trahvile siiski eelneb üldjuhul hoiatus, kus on antud tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks.

Lisaks trahvimise võimaluste laienemisele muutus lihtsamaks ka juriidilise isiku äriregistrist kustutamise protsess. Registripidajal on võimalus juriidiline isik teatud eelduste täitmisel registrist kustutada juba kolme kuu möödumisel majandusaasta aruande esitamise tähtajast. Kustutamisele eelneb kustutamise hoiatus täiendava tähtajaga majandusaasta aruande esitamiseks. Registrist kustutatakse aga vaid need aruande esitamata jätnud juriidilised isikud, kellel pole registritest nähtavat vara, pooleli olevaid kohtu-, täite- või kriminaalmenetlusi ega maksuvõlgu.