GALERII ⟩ Rahanduskomisjon läheb automaksueelnõuga uuele ringile (3)

Riigikogus 12. juunil vastuvõetud seaduse jättis president välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuvad selle sätted võrdse kohtlemise põhimõtet.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) selgitas presidendi seisukohta, mille kohaselt mootorsõidukimaks eirab võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teeb erandi eraisikutele kuuluvatele sõidukitele, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, aga ei vabasta maksust neid füüsilise puudega inimeste sõidukeid, mis ei vaja kasutamiseks kohandamist.

Akkermann ütles, et seaduse koostamisel lähtuti eelkõige sõidukist, mille ümberehitamine muudab selle kasutatavaks väga kitsale ringile inimestest ning samuti raskendab selle tulevast müümist.

Arutelu käigus esitasid oma seisukohad presidendi kantselei, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad, et lahendada üleskerkinud probleemid.

«Komisjon otsustas võtta aega presidendi esitatud seiskohtade analüüsimiseks ja seejärel langetada sisuline otsus, kui on teada täiskogu erakorralise istungi toimumise aeg,» ütles Akkermann. «Komisjon koguneb uuesti vahetult enne täiskogu istungit ja kujundab siis menetluslikud otsused.»

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul peaks võrdse kohtlemise printsiipi mootorisõidukimaksu seaduses vaatama laiemalt. «Arvesse peaks võtma erinevate sotsiaalsete gruppide majanduslikku kindlustatust, näiteks lasterikaste perede rahalist seisu,» ütles Korobeinik. «Kui automaksu seadus jõuab Riigikogu saali, siis loodan sisulise arutelu peale, mida eelmisel korral ei toimunud,» lausus ta.

Osa komisjoni liikmeid osales istungil veebi vahendusel. 

President Alar Karis jättis 25. juunil seaduse aga välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuvad selle sätted võrdse kohtlemise põhimõtet.

Riigikogus 12. juunil vastu võetud mootorsõidukimaksu seadusega on kavas alates järgmise aasta algusest kehtestada kaheosaline mootorsõidukimaks.

Eelnõu toetas 57 riigikogu liiget, vastu oli 28 liiget.

Seaduse järgi hakkab maks koosnema osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. See hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite ja täismassi osast. Kehtestatakse ka mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Mootorsõidukimaksu hakkab koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.

Riigieelarvesse peaks see lisama umbes 200 miljonit eurot.

Peaminister Kaja Kallas lausus Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister», et tema soov oleks ikkagi see, et maks kehtestataks järgmise aasta 1. jaanuarist.

«Seadus võib jõustuda 1. jaanuarist, tõenäosus on 80 protsenti, aga see on täiskogu otsustada,» sõnas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.