Erakondade reitingud: Isamaa kasvatas ja EKRE kaotas nädalaga toetust (16)

Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,7 protsenti, Reformierakonda 17,2 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 15,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,6 protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus on viimase kahe nädalaga langenud 1,7 protsendipunkti võrra ning peaministripartei jääb Isamaast 12,5 protsendipunkti kaugusele. Kolmandal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus nädalaga ei muutunud ning SDE vahe Reformierakonnaga on 1,5 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad EKRE 13,8 protsendiga, Keskerakond 11,5 protsendiga, Parempoolsed kuue protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 3,5 protsenti.

EKRE toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning praegusest madalam oli see viimati 2020. aasta detsembris. Eesti 200 toetus on viimase nelja nädalaga langenud 2,6 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2019. aasta veebruarist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,4 protsenti ning opositsioonierakondi 55 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et sel nädalal on erakondade toetusnumbrites näha Euroopa Parlamendi valimiste kestvat järellainetust.

«Valimised võitnud Isamaa jätkab toetustabeli eesotsas ning nende nelja nädala keskmine toetus on praegu murdosa protsendipunkti vähem kui 30 protsenti. See on nende jaoks rekordiliselt kõrge tase. Isamaa toetuse kasvuga paralleelselt on viimastel nädalatel langenud Reformierakonna ja EKRE reiting. Oravate puhul see ilmselt peegeldab oodatust nõrgemat tulemust Euroopa Parlamendi valimistel ning EKRE puhul erakonna sisetülisid ja lahkumisi. EKRE toetus oli viimati nii madal 2020. aasta lõpus. Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna reitingus sel nädalal märkimisväärseid muutusi ei toimunud,» rääkis Mölder.

Toetustabeli lõpus on tema sõnul näha, et Eesti 200 langustrend jätkub ning nende nelja nädala koontoetus on praegu 3,5 protsenti. Võrreldes eelmise aasta riigikogu valimiste tulemusega ollakse kaotanud ligi kümme protsendipunkti toetust ning ei ole näha, et praegu nende kandepind laieneks.

«Parempoolsete koondtoetuse kasvutrend samas jätkub, kuid ka seal on näha aeglustumise märke. Kõige viimase nädala tulemus eraldi võetuna oli neil taas alla valimiskünnise, kuigi nelja nädala keskmine reiting ulatus kuue protsendini. Noorel erakonnal õnnestus valimisteks valijaskonna tähelepanu köita, kuid ei ole üllatav, kui neil tekib raskusi selle hoidmisega tavapärases poliitilises olukorras,» ütles Mölder.

Parempoolsete toetuses on tema sõnul märgata väga olulisi kääre erinevate valijaskonnagruppide vahel. «Nende toetus on palju kõrgem suure sissetulekuga valijate, meessoost valijate ja kõrgharidusega valija hulgas. Kusjuures kõige suuremad käärid on näha sissetuleku puhul – madalaima ja kõrgeima sissetulekukategooria puhul on nende toetuse erinevus umbes seitsmekordne,» ütles Mölder.