Talgulised tõid Peipsi järvest välja 475 hüljatud nakkevõrku

Tragimiseks sõideti läbi Peipsi põhja- ja keskosa, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu võis arvatavalt ka lõunatuultega võrke triivida. Tänavuste talgutega leiti ja toodi kaldale 141 erinevast asukohast 475 vana nakkevõrku hinnangulise kogupikkusega 33 kilomeetrit. Lisaks võrkudele toodi kaldale ka erinevaid püügivahendite ankruid, tähiseid ja võrkudesse jäänud harrastuspüügivahendeid.

Järvel oli igal talgupäeval kümmekond paatkonda, lisaks keskkonnaameti töötajatele aitasid järve puhastada kutselised kalurid, harrastuspüüdjad, koostööpartnerid teistest riigiasutustest ja vabatahtlikud. Kokku läbiti tragimise päevadel järvel ligi 2800 kilomeetrit ning panustati ligi 1000 töötundi.

Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Ivo Kask ütles, et järves omatahtsi triivivad võrgud kujutavad endast ohtu nii keskkonnale kui paadisõitjatele.

«Sünteetilistest materjalidest nakkevõrgud lagunevad väga aeglaselt ning püüavad järves vabalt triivides veel pikalt nii kalu, veeloomi kui linde, kes sinna surmavasse lõksu kinni jäävad. Tähistamata võrgud ohustavad ka paadiga järvel liiklejaid, sest kui mootorilabad ootamatult tihkesse võrgumassi takerduvad, on õnnetus lihtne tulema,» lausus Kask.

«Iga selline hüljatud võrk on liiast, aga hea meel on selle üle, et viimasel kahel aastal on tragimistalgute saak veidi vähenema hakanud. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga tuli tänavu välja vinnata pea poole vähem võrke. Loodame, et see trend jätkub,» ütles Kask.

Keskkonnaamet on Peipsil kaotatud või hüljatud püügivahendite otsimiseks ja veekogust eemaldamiseks tragimistalguid korraldanud alates 2006. aastast. Kokku on Peipsi järvest tragimise käigus leitud ja eemaldatud 12 029 nakkevõrku. Võrgud ühte jadasse asetatuna oleks selle kogupikkuseks ligi 842 kilomeetrit.