Suri Hagi Šein

Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris teleajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon on võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal, mil ta valiti Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nõukogu poolt viieks aastaks telemeedia professoriks.

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Televisiooni peadirektori asetäitja ja 1992–1997 Eesti Televisiooni peadirektor, 2000–2012 ringhäälingu- ja rahvusringhäälingunõukogu liige ning 2010–2012 Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu esimees, rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukogu liige alates 2002.

Hagi Šein on õpetanud televisiooni eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis (1976–1986). Aastatel 1997–2003 töötas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediateaduskonna dekaanina, seejärel Audentese Ülikoolis (2003–2006) ja Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakoolis (õppedirektor ja direktori kt, 2006–2011). Aastatel 2011–2021 oli ta TLÜ BFM meediaosakonna juhataja, audiovisuaalse meedia BA ja televisiooni MA õppekavade kuraator.

Alates sügisest 2021 oli ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi telekultuuri külalisprofessor. Ta oli ka Eesti filmi andmebaasi peatoimetaja (alates 2008), teleteaduse ja teleajaloo andmebaasi Telekraat looja ja kuraator (2022) ning Eesti Filmi Instituudi nõukogu esimees (kuni oktoobrini 2022), Tallinna Ülikooli nõukogu, Tallinnfilmi nõukogu ja Eesti Rahvusarhiivi nõukogu liige.

Hagi Šein on stsenaristi ja režissöörina teinud 12 dokumentaalfilmi, näiteks «Ratastoolitants» (1986), «Raudrohutee» (1985) ja «Lepatriinutalv» (1989).

Ta on kirjutanud uurimusi Eesti televisiooni ajaloost.