GALERII ⟩ President Alar Karis andis Andrus Merilole üle kindralmajori auastme

Andrus Merilo on praegu kaitseväe juhataja asetäitja ning olnud varasemalt diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ja kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Merilo on juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.

Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana. Ta on teeninud Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniis. Lõpetanud Soome kõrgema maakaitsekooli ja Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži ja sõjakolledži. Ta on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ning Iraagis.

Kindralmajori auastme said ka Vahur Karus ja Rauno Sirk

Vahur Karus on Kaitseväe Akadeemia ülem ning teeninud ka 1. jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni ülemana. Samuti on Karus teeninud kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna ja kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitjana.

Karus alustas oma kaitseväeteenistust 1993. aastal ajateenijana ja jätkas õpinguid Rootsi Kuningriigi jalaväeohvitseride akadeemias. Ohvitseri sõjalise hariduse kolmanda taseme omandas ta Rootsi riigikaitse ülikoolis ja neljanda Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis. Karus on osalenud välisoperatsioonidel Kosovos ja Eesti kontingendi ülemana Afganistanis.

Rauno Sirk on Eesti sõjaline esindaja NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE), ta on olnud õhuväe ülem ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor. Sirk on lisaks juhtinud lennubaasi, olnud õhuväe staabiülem ja Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede staabis.

Sirk alustas kaitseväeteenistust 1993. aastal, asudes õppima Riigikaitse Akadeemia Sõjakoolis. Ta on lõpetanud Ameerika Ühendriikide õhuväe sõjakolledži ja täiendanud end erinevatel õhuväe ning juhtimisalastel kursustel.

Brigaadikindrali auastme sai Viktor Kalnitski 

Viktor Kalnitski on Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem, varem teeninud Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülemana ja välisteenistuse ja -koolituse osakonna välisgrupi vanemstaabiohvitserina. Kalnitski on lisaks juhtinud Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonnas operatiivjaoskonda ja tegutsenud maaväe staabis vanemstaabiohvitserina operatiivalal ning suurtükiväeinspektorina. Ta on teeninud suurtükiväepataljonis patarei-, staabi- ja pataljoniülemana. Kaitseliidus teenis ta Viru maleva ja Kirde maakaitseringkonna pealikuna.

Kalnitski alustas oma kaitseväeteenistust 1994. aastal ajateenijana Põhja üksik-jalaväekompaniis, kus hiljem pärast vanemallohvitseri kursuse läbimist teenis rühmavanema ja rühmaülemana, lisaks ta teenis rühmaülema ametikohal üksik-vahipataljonis. Ta on lõpetanud Soome maakaitsekõrgkooli, täiendanud end erinevatel suurtükiväe- ja juhtimisalastel kursustel ning läbinud vanem- ja kindralstaabiohvitseri kursused Soomes. Ta on osalenud kolmel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Samuti teenis ta Poolas NATO Kirdekorpuses planeerimisosakonnas vanemstaabiohvitserina.

Kommodoori auastme sai Ivo Värk

Ivo Värk on Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem. Ta on olnud mereväes mitme laeva komandöri abi, laeva komandör, mereväe laevastiku ülem ja Kaitseväe Akadeemia Balti Kaitsekolledži lektor. Lisaks on Värk juhtinud mereväe staapi ja selle planeerimisjaoskonda. Ta on teeninud NATO mereväejuhatuse koosseisus Northwoodis Suurbritannias.

Värk alustas oma teenistust 1992. aastal Kaitsejõudude Staabikompaniis, teenides erinevatel ametikohtadel mereväes. Mereväeohvitseride väljaõppe sai ta Saksamaal. Ta on lõpetanud erinevad mereväe- ja juhtimisalased kursused, kõrgemad riigikaitse kursused ja omandanud ohvitseri hariduse neljanda taseme sõjalise väljaõppe Ameerika Ühendriikide mereväe sõjakolledžis. Värk on täiendanud end Salve Regina Ülikoolis, Ameerika Ühendriikides ja omab magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes.

Kindlus kanda vastutuskoormat

President Karis avaldas auastmetunnuseid üle andes veendumust, et ohvitseride senine pikaaegne teenistuskogemus kaitseväes ning teadmised riigikaitsest annavad neile jõu ja kindluse vastutuskoormat julgelt kanda, olles sellega oma eelkäijate saavutatu ning oma alluvate imetluse vääriline.

Riigipea avaldas lootust, et ohvitserid moodustavad omavahelgi tarmuka ja abivalmis meeskonna. «Et näitate sellega, kuidas koostöö ja kaasahaaramise kaudu saab kõige paremini Eesti ees seisvaid julgeolekuväljakutseid lahendada. Ning et olete nõnda eeskujuks kõigile kaitseväe meestele ja naistele ning kogu Eesti rahvale,» ütles Karis.